Harjumuste muutmine – lihtne, kas pole?

6. apr 2016 - View Comments
Aju

Me elame muutlikus maailmas, st nii isiklikul kui organisatsiooni tasandil toimub muutusi pidevalt. Et muutuva maailmaga kaasa käia, tuleb muuta iseenda uskumusi, hoiakuid ja käitumisi ja motiveerida ka teisi oma mõtlemises midagi muutma.  Juhid on sageli keeruka üleande ees – kuidas muuta kogu meeskonna mõtlemis- ja käitumisviisi. Kuidas ikkagi uusi kasulikumaid harjumusi ja käitumisi sisse viia? Ajuteadlased on ühenduses psühholoogidega viimasel aastakümnel teinud üha uusi põnevaid avastusi ning saanud nii uue ja palju täpsema pildi inimloomusest ja käitumisest. Selgub, et Loe edasi...

Kolm elumuutvat päeva ehk Rännakuseminar 13.-15.märtsil

6. veebr 2015 - View Comments
brandon base

Kirjutame taas Rännaku meetodist. Miks? Sest see on tõeliselt võimas tööriist oma elukvaliteedi parandamiseks. Ja peagi on tulemas võimalus saada endale see “tööriist” ühe maailma kõige inspireerivama teerajaja keha-meele tervenemise ja teadlikkuse valdkonnas, Brandon Bays`i enda vahendusel. Rännaku seminar leiab aset 13-15. märtsil Tallinnas. NB! Mastery Koolituse sõbrad saavad seminaril osaleda soodsama hinnaga! Kui registreerid end seminarile info@rannak.ee kaudu, siis kirjuta märksõnaks „Mastery“ ja Sa saad registreeruda 3-päevasele seminarile hinnaga 345 eur (tavahind 395 eur) Märksõnaga soodusregistreerimine kestab kuni 28.veebruarini Loe edasi...

Kas põnev koolitus ka päriselt kasumit toob?

3. veebr 2015 - View Comments
Koolituse_kasu

Vaata, mida arvavad sellest teemast Eesti juhtivad koolitajad. Äripäev 20. jaanuar 2015 Kaubamaja sisekoolitaja Igor Grudkin ütleb, et koolituste mõju hindamiseks analüüsitakse töötulemusi ja peetakse arenguvestlusi. Ühe telefonimüügiga tegeleva firma juht nendib, et nende valdkonnas koolitusele kiiret tulemuste kasvu ei järgne. Üldiselt on firmades kombeks, et töötajatele võimaldatakse erinevaid koolitusi. Ent üks asi on lihtsalt saada kirja järjekordne märge aastaplaani – programmid läbitud –, teine see, kuidas need igapäevatööd parandavad. Tallinna Kaubamajas on palgal sisekoolitaja Igor Grudkin. “Sisekoolitused on näiteks Loe edasi...

7 juhtimise õppetundi eriüksuse juhilt

11. nov 2014 - View Comments
Juhtimine

Postimees 11. oktoober 2014 Juhtimine on universaalne tegevus. Olenemata, mis alal keegi tegutseb, toimib juhtimise praktika ja teooria ühte moodi, kirjutab Uus Maa juhatuse liige Elari Tamm. Hiljuti pidas WestPointis kadettidele kõne Adm. William McRaven läbi 36 -aastase sõjaväelase karjääri saadud juhtimise õppetundidest. Admiral MacRaven toob ära oma töö praktika parima, mis võiks aidata juhte olenemata tegevusvaldkonnast, paremini juhtida. 1. Inimesed on kogu kese Olgem ausad: Maailmas on palju kehvasid juhte – sel lihtsal põhjusel, et hea juhtimine on raske. Kõige tähtsam on Loe edasi...

Loobu asjadest, mis põhjustavad stressi ja kannatusi

17. veebr 2014 - View Comments
Teleka_äraviskamine2

Selle asemel, et lubada endale õnne ja rõõmu, hoiame me kinni asjadest, mis põhjustavad meile stressi ja kannatusi. Seda ei oleks vaja teha. Meil on võimalus neist asjadest lahti lasta juba täna ja muuta oma elu ilusamaks. 1) Loobu oma mõttest, et sul on alati õigus. Meie seas on palju neid, kes ei kannata mõtet, et ta eksib või tal ei ole õigus. Nad arvavad, et neil on alati õigus. Paljud on valmis selle nimel isegi suhteid rikkuma ning tekitavad Loe edasi...

Halbu mõtteid saab ära visata

3. juuli 2013 - View Comments
Prygikorv

Halbu mõtteid saab ära visata Vahe on ka selles, kas kirja pandud mõte ära visata või seda enese lähedal hoida. Teadus.err.ee 27.11.12 Toimetaja Laur Kanger Mõned psühhoterapeudid lasevad inimestel halvad mõtted paberile kirja panna ning kirjutatu siis ära visata. Siiani puudus kinnitus, kas selline teguviis mõtetest ka tegelikult vabaneda aitab. Hispaania ja ameerika teadlastel õnnestus seda nüüd aga katseliselt kinnitada. Madridi ja Ohio ülikooli teadlased korraldasid selleks kolm eksperimenti. Esimesest võtsid osa 83 Hispaania keskkooliõpilast, kellele öeldi, et tegu on Loe edasi...

Kaeblemine nüristab kuulaja aju

7. juuni 2013 - View Comments

Kiruvad ja kaeblevad töötajad muudavad kogu kontori juhmiks. Inimese aju hipokampus on erakordselt tundlik stressihormoon kortisooli suhtes. Vaid pool tundi stressi, näiteks ebameeldiva klatši kuulamist viib kortisooli taseme kehas nii kõrgele, et närvirakud hakkavad kiiremini surema. Samasugust mõju avaldab ka häiriva sisuga telesaadete vaatamine. Pidev pinge muudab hipokampuse pisemaks ja inimene ei suuda enam uut infot piisavalt kiiresti vastu võtta ega uute olukordadega kohaneda. Seda näitasid Stanfordi ülikooli neuroteadlase Robert Sapolsky uurimused. Samas on vaja kontoris probleeme arutada. Kas halbadest Loe edasi...

Miks peaks juht olema õnnelik?

20. märts 2013 - View Comments

Novi arengukeskuse tööheaolu konsultant ja coach Kaire Piirsalu kirjutab, et juhid peaksid senisest enam mõtisklema teemal «kui õnnelik ma ise olen» ja ka püüdlema õnnelik olemise poole. Miks on see nii oluline? Juhtimine on keeruline valdkond. Töö võib olla stressirohke, kuid see sõltub ka sellest, kuidas töösse suhtuda ja kui tõsiselt seda võtta. On juhte, kes soovivad õnnestuda kõiges, mida nad teevad. Nende käitumist juhib tagasiside teistelt inimestelt – kas meeskonnatöö toimib, kas tulemused saavutatakse, kas kliendid on rahul. Väga Loe edasi...

Kuidas aidata oma inimestel kiiremini ja paremini asjad ära teha

- View Comments

Kui sa tahad, et su töötajad oleksid rahul ning tööalaselt motiveeritud, siis loo neile tingimused, et nad saaksid oma töö võimalikult kiiresti ja tõhusalt ära teha. Ettevõtja Janine Popick kirjutab Inc.com`is oma 12-aastasele onlinemarketing’i ettevõtte juhtimise kogemusele tuginedes, et tema meeskonna suurim rahulolu faktor on võimalus teha asjad võimalikult kiiresti ära. Töö kiire ja korralik nagu öeldakse. «Me töötame ühtse meeskonnana ja üks minu suurimaid eesmärke on kõrvaldada teelt kõik takistused, mis võiksid inimesi tööl segada või takistada tähtaegade täitmist. Loe edasi...

Mida me õnne soovides tegelikult soovime?

20. nov 2012 - View Comments
happiness

Me soovime pidevalt teistele õnne – küll sünnipäevaks, abiellumise puhul, lapse sündides… Aga kas me tegelikult ka mõtleme selle sõna taha, määratleme õnne? Mida me tegelikult mõtleme õnne all ja mida soovime teisele? Väljendist „Palju õnne!“ on saanud justkui lihtsalt üks tühi sõnakõlks. Sest näiteks sünnipäeval soovivad meile õnne meie kõige kallimate kõrval ka poolvõõrad inimesed. Inimesed, kellega oleme kunagi suhelnud, kuid enam ei tee seda. Inimesed, kellega oleme vaid mõned korrad kokku puutunud. Inimesed, keda me õigupoolest ei tunnegi. Loe edasi...