Delegeerimise kaudu saab meeskonda arendada

Jari-Pekka Kukkonen
Äripäev 21.04.2004
Delegeerimine on hea vahend oma meeskonda arendada, see vähendab kollektiivi haavatavust ning loob meeskonnatunde.
Delegeerimise põhjuseid on mitmeid: juht ise ei jõua või juht tahab juhtida töörühma ülesannete jaotamise kaudu. Delegeerimisel tuleb kindlasti arvestada organisatsiooni kultuuriga. Kuidas delegeerimist tõlgendatakse, sõltub organisatsiooni arusaamadest ehk kultuurist. Ühes organisatsioonis näeb juhi delegeerimine välja kui oskuslik alluvate arendamine ning teises organisatsioonis nähakse juhi delegeerimist kui võimetust ise asjadega hakkama saada.
Tähtis on ka, kuidas juht ennast ise ülesandeid delegeerides tunneb. Uus ja eriti omanikust juht kipub liiga palju ise tegema. Taustal võib olla usalduse puudus oma alluvate oskuste ja suutlikkuse vastu. Samuti tunneb ta sageli, et kiirem on asi ise korda ajada, kui hakata alluvat juhendama. Piltlikult öeldes on juhil nii kiire nüri saega edasi saagida, et ei jõua vahepeal isegi saagi teritada.
Hea juht arendab endale mitmekülgse meeskonna ning selleks on delegeerimine hea vahend. Samuti võib olla mõne muutuse läbiviimisel parem delegeerida muutuse läbiviimine nendele inimestele, keda muudatus kõige rohkem puudutab, sest delegeerimise kaudu on võimalik inimesi kaasata nii, et muudatuste läbiviimine ei tekita asjatut vastuseisu.
Ülesannete andmisel tuleb meeles pidada, et ükski ülesanne pole antud, enne kui see on vastu võetud. Ülesanne peab olema arusaadav ja selgelt piiritletud. Juhil tuleb veenduda, et ülesande saajal on vajalikud oskused, teadmised ja ressursid ülesande täitmiseks. Samuti antakse koos ülesandega kaasa ka vajalikud volitused.
Motiveerituse kontroll on tähtis. Eestvedaja loob tähendust ning selle kaudu teeb selgeks, kuidas indiviidi eesmärgid ja ülesande täitmine omavahel seotud on. Vastu tahtmist delegeerimine ei toimi. De legeerimine eeldab mõlemapoolset usaldust delegeerija ja vastuvõtja vahel.
Peamine motivaator ülesande täitmisel peab olema ülesanne ise. Projektimeeskonnas, kus alluvussuhted on ajutised, päästab sellise hoiaku kujundamine olukorra, kuna sageli ei ole projektijuhil erilisi hoobasid ega volitusi kedagi tööle sundida. Pärast ülesande andmist tuleb delegeerijal teha ennast kättesaadavaks, et ülesande täitja võiks vajadusel pöörduda tema poole juhendamiseks.
Tagasiside loob delegeerimise kultuuri. Mida paremini ülesanne on püstitatud, seda kergem on tagasisidet anda.