Eesti firmajuhid stressis töötajatega ei tegele

Ülo Toomsalu
Äripäev
19.11.2003
Otseselt tööst põhjustatud stress vaevab Eestis umbes kolmandikku töötajatest ning juhid soovivad tihtipeale stressis inimestest vabaneda.
"Halb töökorraldus, nipsakad ülemused, kliendid, kes meid painavad ja tahavad asju, mida neile anda ei ole," loetles Tallinnas Tööfoorumil esinenud Tallinna Tehnikaülikooli psühholoogiaprofessor Mare Teichmann põhjuseid, millest kolmandikul eestlastest tööstress on tekkinud.
Ka läbipõlemine on Teichmanni sõnul üks stressi liike, kuid väga spetsiifiline, sest see tekib ülearusest suhtlemisest ja ainult teatud ametite puhul. Nendeks on näiteks klienditeenindajad, arstid, õpetajad, juhid ja kõik teised, kelle töö sisuks on suuresti suhtlemine, kirjutas Postimees.
Stressis töötaja puhul tekib kaks võimalikku käitumist, mis on firmale igal juhul kahjulikumad ja kulukamad kui stressi põhjustega tegelemine. Esiteks hakkab töötaja leidma põhjusi, miks töölt varem ära minna, peab pikemaid lõunapause ega taha tööd teha. Teiseks võib ta küll töö juures istuda, kuid tegelikult eriti midagi ei tee või teeb ainult minimaalselt vajaliku.
"Kui inimese ja töö vahel on vilets sobivus, siis üldjuhul öeldakse, et see inimene ise on süüdi ja firma tegi vale otsuse personali valikul," rääkis Teichmann. "Laseme lahti, aga teine võimalus oleks õpetada talle töövõtteid, mis vähem stressivad."
Samas ei ole stress Eestis eraldi diagnoositav haigus ning inimest ei saa stressi põhjendusega näiteks koju saata.
Kõige suurema stressinäiduga ametid: minöör 8,3; politseinik 7,7; ehitaja 7,5; ajakirjanik 7,5; piloot 7,5; vangivalvur 7,5; reklaamiagent 7,3; hambaarst 7,3; näitleja 7,2; poliitik 7; arst 6,8.