Igapäevane stress

Toomas Paul
Äripäev
12.07.2002
Kõige efektiivsem ravim masenduse vastu on tarbimine. Theodore Zeldin väidab, et tarbimisajastusse sisenemine võrdus usutunnistuse muutmisega. Inglased hakkasid traditsiooni asemel “elu paremaks minemisse” uskuma, kuigi ususalgamise varjamiseks silmakirjalikult vanu häid aegu taga igatseti. Rahvuslikuks püüdluseks sai, nagu ütles 1771. aastal Arthur Young, “üleüldine luksus” ehk “kõikide klasside jõukus”. Samal ajal leiutati ajalehereklaam, et õhutada “kirge uute stiilide ja moodide” järele. Inimesed said teada, mida nad tegelikult tahavad ja kust seda hankida.
Tarbimisühiskond on nii edukas olnud seepärast, et ta annab kõigile võrdse võimaluse, vähemalt teoreetiliselt. Demokraatia ja liberalismi alus on võimalus “osta endale see asi, mis kõigil teistel on”. Omandatud esemed vähendavad tunnet, nagu oldaks elu headest asjadest ilma jäetud. Eesti sai demokraatliku tarbimisühiskonnaga liituda alles kümme aastat tagasi, pärast oma raha kasutuselevõtmist. Esialgne eufooria on tänaseks küll kahanenud, sest rikaste riikide edumaa oli liiga suur, et ostujõus neile järele jõuda. Ja tagasihoidlik tarbimine ei paku piisavat rahuldust.
Suutmatus oma sihte saavutada tekitab frustratsiooni. Kasutatakse küll leebemat sõna ja räägitakse stressist. Viimase Saar Polli küsitluse põhjal ei ole vaid 12 vastanuist langenud viimastel aastatel kas või ajutiselt masendusse. Aga kummaline, et kõige enam valutab rahvas südant õigluse pärast. Mure põhiväärtuste kadumise pärast vaevab 68 ja Eesti riigi tuleviku pärast 66 vastanuist.
Neid vastuseid võiks pidada kõrge sotsiaalse valuläve ilminguks: meie ei mõtle iseenda heaolule, vaid ühiskonnale. Ühe arvamusuuringu põhjal usub ju üle poole Eesti elanikest, et enamik riigiametnikke on korrumpeerunud. Paraku – vastav informatsioon on ammutatud meediast. Niisiis pigem vastastikku võimendatud ühishala.
Igal juhul on ilmne, et kui ei ole muret oma tervise või toimetuleku pärast, asendab seda umbmäärane ängistus ja hirm tuleviku ees. Rahutusest ei pääse. Võiks siis öelda Goethe “Fausti” sõnadega: “Te kõik peate jääma teispoole ust, / kuid mure – sel lukuauk paras on just.”