Innovaatiline mõtlemine nõuab juhilt julgust kastist välja tulla

Äris o­n innovaatilisus seotud trendidega, mida juhil tuleb õigesti lähitulevikus ette näha. Võitjaks jääb juht, kes suudab mõelda mitu käiku ette. Kuna ärimaailm muutub pidevalt, o­n ka juht sunnitud vaatama pidevalt äri värske pilguga.
Juhi ülesanne o­n ära tabada trende, mis muutuvad aja jooksul aktuaalseks. Vahel see õnnestub ning vahel mitte. Tekkinud o­n nn trendide ennustamise spetsialistid, kes ennustavad ärivaldkondade arenguid. Trendi ekslik rakendamine o­n innovaatilisuse lahutamatu osa.
Proovige hetkeks mõelda ärijuhi seisukohalt: millised o­n tavainimese vajadused ning soovid paari aasta pärast? Mida siis kantakse? Millist tüüpi organisatsioon o­n siis elujõulisem? Kas lähitulevikus juhtimises midagi muutub ja kas tulekul o­n uut tüüpi juhid?
Seejärel mõelge aga enda kui tarbija seisukohalt: millist elu tahaksite elada viie aasta pärast? Mis o­n teie eluviisis puudu või mis muudaks selle täisväärtuslikumaks?
Tänapäeva juht omab rohkem teadmisi majandusest, ärist ja iseendast. Kasvavas konkurentsis o­n ta vilunum oma kauba ja teenuse positsioneerimisel, leidlikum oma turuniði avastamisel ning kiirem selle rakendamisel. Tehnoloogia toob meile uusi lahendusi ja need toovad kaasa uut äri.
See kõlab küll ootamatult, kuid innovaatilisus võib ettevõtte sisekliima jaoks olla ka pingestav. Innovaatiliseks sündroomiks nimetatakse juhi pidevat uuendusele orienteeritust, millega ta väsitab oma kaastöötajaid. Uued ideed kasvavad töötajatele pidevalt peale, ilma et eelmised jõuaksid teostuda, ning tekib frustratsioon ja segadus.
Paljud inimesed harjuvad igapäevase rutiini ja stabiilsusega ning pole valmis uuendusteks. Miks me ei ole pidevalt innovaatilised?
Igapäevane rutiin o­n hädavajalik, et tulla toime suure hulga tegevustega ja samal ajal mitte väsida. Ja samuti seepärast, et osa inimesi o­n harjunud, et nendel ei tulegi kunagi häid mõtteid.
Rutiinist nakatunud inimeste seas kehtib üks väärarvamus – enne kui asi pole halb, pole vaja seda puutuda. Õnneks ärikontekstis leitakse, et selliselt mõtlev juht jääb varem või hiljem kaotajaks.
Tänapäeva juht peab olema avatud ja riskijulge
Innovaatilisust vaadeldakse sageli kui juhile sünnipäraselt antud omadust. Tegelikult allub see suhteliselt lihtsalt arendamisele ja õppimisele.
Tuleb lihtsalt olla avatud uutele ideedele, osata neid märgata ja leida endas üles julguse, et neid rakendada. Riskijulgus o­n innovaatilisuse üks lahutamatu osa.
Innovaatilist inimest huvitab kõik – ajalugu, bioloogia, astronoomia. Teadmised o­n algmaterjal, millest sünnib uus idee. Uuel ideel o­n oma tsükkel – sünd, areng, surm.
Tuleb luua peas mehhanism uute ideede loomiseks, kuid ainult paljude faktide teadmine ei tee veel inimest innovaatiliseks. Innovaatiliseks muudab oskus teadmistega nii ümber käia, et need loovad uut väärtust.
Tasub meeles pidada lihtsad põhitõed:
Võidab mitte see, kes paremini kohaneb hetkeseisuga, vaid see, kes oskab kohaneda hetkeseisu muutustega.
Aastatagune nägemus konkurendist o­n juba aegunud.
Kogu maailmas käib üks suur innovaatilisuse ajurünnak, kus leitakse ja rakendatakse alalõpmata uusi ja kasulikke ideid.
Kaks lihtsat psühholoogilist abivahendit aitavad juhil rutiinist pääseda
Teise vaatenurga leidmine. Erineva sõnastuse abil saab õppida nägema toodet või äri teise vaatenurga alt. Võib kasutada näiteks meeskonna koosolekul. Teine vaatenurk pole küll veel innovaatilisus, kuid see o­n samm, mis suunab mõtlemist teie äris siiani peidus oleva avastamiseks. Näiteks kuidas me saaksime sellest eksimusest luua kasu?
Walt Disney strateegia. Aitas Disney’l luua uusi asju ja olla ääretult produktiivne. Strateegia põhineb kolmel psühholoogilisel rollil: unistajal, realistil ja kriitikul. Iga roll aitas Disney’l avastada ning tugevdada ideid. Innovaatilist juhti eristab suur uudishimu asjade, nähtuste suhtes. Ta ei väsi uurimast erialaseid väljaandeid ja laiemalt vaatamast ärimaailmas toimuvale. See annab talle võimaluse kinni haarata millestki, “mis pole veel selge, nähtav, kuid milles peitub miski”.
Allikas: Aleksander Kotchubei
Uusi ideid soodustavad muudatused mõtteviisis
“ainuõigete” vastuste vältimine
loogilisuse eiramine
reeglitest mittekinnipidamine
ebapraktilisus, ebaratsionaalsus
ebamäärasuse eelistamine
eksimuste lubamine
Stereotüüpide unustamine aitab inimesel avada oma psühholoogiline lukk.
Juht ei saa olla igas asjas innovaatiline. Reeglina o­n see seotud konkreetse valdkonnaga, milles juht o­n kompetentne ning milles ta ei ole veel nakatunud rutiinsuse pisikusse.
Innovaatilisus algab küll mõtlemisest, kuid sisaldab ka rakendamist. Uudsed ja lennukad mõtted ilma rakenduseta o­n unistused.
Mõtete tasandil o­n innovaatilisus oskus tähele panna seda, mis jääb teistele märkamatuks, ja seostada erinevaid nähtusi ümbritsevas maailmas uudsel moel.
Innovaatilisuse valem: tajuda seda, mis teistele jääb kahe silma vahele, mõelda selle üle ja luua uut ning rakendada seda.
Alexander Kotchubei
Äripäev  29.08.2005