Innustamise eesmärgil jagatud lubaduste eiramine demotiveerib töötajaid

Andro Kullerkupp
Äripäev
28.03.2005
Juhtide jagatud tühised lubadused ei mõju innustavalt, vaid kahandavad töötajate pühendumist.
Äripäeva ja Vertexi ühisprojekti käigus on ettevõtetest laekunud pöördumisi seoses sellega, et juhid ei täida oma lubadusi. Konkreetne näide on ühest ettevõttest, mille juhid on lubanud parandada töötingimusi uute ruumide hankimisega, kuid pidevalt lükkub lubaduse täitmise tähtaeg edasi.
Juht võib pidada sellist lubadust innustavaks, sest see näitab tuleviku heaolu, mis kaasneb uute ruumidega. See on iseenesest õige lähenemine, kuid antud kontekstis tundub liiga ennatlik. Kui juhi eesmärk on sellise lubadusega inimesi motiveerida ja enda firmas hoida, siis ta peaks määrama realistliku lubaduse täitmise tähtaja või andma lubaduse alles siis, kui selle täitmine on kindel.
Lubaduste andmine ja nendest kinnipidamine on üks olulisemaid pühendumise võimendajaid, sest ettevõtte strateegiline eesmärk on samuti tegelikult lubadus, mille täitmise juhtkond endale kohustuseks võtab. Kui juhid lahmivad väiksemate lubaduste andmisega, unustades need juba enne lausele punkti panekut, siis mõjutab see inimeste suhtumist kuni strateegilisel tasandil antud lubadusteni välja. Inimesed ei julge riskida ja ei usu eesmärkide täitmise võimalikkusesse, ehk loobuvad juba enne algust. Ettevõtte juhtide lubadustesse hakatakse suhtuma ükskõikselt, mille tulemusena on juhtidel raske liidrina tegutseda.
Selliseid lubajaid juhte ei järgita ja kriisiolukorras pööravad töötajad neile liiga kergesti selja. Töötajad, keda on pidevalt petetud, ei ole pühendunud ja pole valmis eesmärgi nimel võitlema.
Soovitus juhtidele: pöörake rohkem tähelepanu oma lubadustele. Teie sõnakõlksud võivad mõnele inimesele väga palju tähendada.
Näiteks märkab juht, et töötajal on arvutikuvar amortiseerunud, ja lubab talle uut. Kujutlege, kui hästi töötaja ennast tunneb, sest tema muret on märgatud ja lahendust lubatud. Kui kuvarit siiski ei ilmu, mida peaks siis töötaja tundma? Loomulikult on ta pettunud. Kuid vähe sellest, levima hakkab kuulujutt.
Samal ajal mõistan, et inimeste innustamine on seotud lubadustega ja lubaduste täielik kontroll võib piirata emotsionaalset innustamist, kuid soovitan siiski vaadata kaugemale.
Kui juht kontrollib lubaduste andmist ja nende täideviimist, kasvab inimeste vastutustunne ja julgus juhti järgida ka kriitilistes olukordades.
Juhil puudub vajadus intensiivse kontrolli järele, sest inimesed on pühendunud ja ei soovi mingi hinna eest pettumust valmistada. Lihtsam on püstitada ka raskemaid eesmärke ja läbi viia tõsisemaid muudatusi. Juhist on saanud liider, kellesse inimestel on usku.