Juhtimine tagasivaate peegli abil viib kraavi

Villu Parvet
Äripäev
25.08.2003
Ettevõtte juhtimises ja autosõidus võib leida päris palju ühist. Vale kiirusevalik, pidev tagasivaate peeglist paistva jälgimine ja järsud pöörded põhjustavad paremal juhul segadust, halvemal juhul aga avarii.
Juba aastaid on juhid kasutanud oma töös abivahendeid, sealhulgas erinevaid ärirakendusi.
Tänapäeva äriühiskonnas on vajadus üle-ettevõtteliste infosüsteemide järele suurem kui kunagi varem, sest teeolud on paranenud ning konkurendid muutunud oluliselt kiiremaks.
Pilguheitmine tagasivaate peeglisse
Sageli ei soovi keskmiste Eesti ettevõtete liidrid endale tunnistada, et kasutavad juhtimiseks ikka veel tagasivaate peeglit. Oma otsuste langetamisel ollakse üpris kaugel tegelikult olulistest andmetest nii finantsarvestuslikus mõttes kui ka inimeste osas.
Kohustusliku finantsaruandluse jaoks koostatavate andmete jõudmist juhini võib võrrelda pilgu heitmisega sõiduki tagasivaate peeglisse – seda aeg-ajalt tehes on sõidukit praktiliselt võimatu juhtida. Täpsete, aga sisult ebatäiuslike raamatupidamislike näitajate jõudmine juhtideni liiga aeglaselt nõrgendab ettevõtte konkurentsivõimet ja loob keskkonna reaktiivsete otsuste langetamiseks.
Nähes, et bilansinumbrid ei vasta ootustele, langetatakse kiiresti otsus ja üritatakse seda ellu viia. Võrdluses sõidukijuhtimisega keerab juht rooli alles siis, kui näeb, et auto on teelt välja sõitnud. Nii langetatud otsused on võrreldavad tulekahju kustutamisega ja pikaajalise strateegia rakendamine on sel viisil üpris raske.
Möödunu järjekindel jälgimine
Selleks, et olla otsuste langetamisel paremas olukorras, on mitmetes ettevõtetes loodud olukord, kus raamatupidamislikud andmed on kättesaadavad oluliselt kiiremini – parimal juhul reaalajas. See on juba edasiminek, kuid kaugeltki mitte täiuslik lahendus. Juhtimist kergendab küll see, et sisult mittetäiuslikud andmed saadakse kätte kiiremini, kuid pikemas perspektiivis muutub kriitiliseks andmete kvaliteet ning juhini jõudva informatsiooni analüüsi tase.
Sageli ujutatakse juht üle suure koguse erinevate sisult sügavalt finantsarvestuslike andmetega, mida viimane ei suuda täielikult mõista. Säärases olukorras teeb juhtkond sageli põhimõtteliselt vale otsuse jälgida püsivalt teatud raamatupidamislikke näitajaid, mis ei peegelda tegelikult firma käekäiku.
Võrdluses autosõiduga on tegemist vaatamisega läbi tugevalt määrdunud esiklaasi, mis aga ei ole kindlasti kõige efektiivsem viis ohutuks liiklemiseks.
Pilk läbi esiklaasi
Järjest rohkem ettevõtteid jõuab selleni, et juhtidel on võimalik saada kvaliteetset ja ka õiget informatsiooni. Reeglina on tegevuspõhise kuluarvestuse või selle ideoloogia juurutamise tulemusel firma juhtkonnal olemas adekvaatsed ettevõtte tegevust puudutavad näitajad. Need numbrid ei pruugi olla nii täpsed, kui teise taseme puhul, kuid tegemist on vajalike ja reaalsust õigesti kajastavate andmetega.
Sellist olukorda võib juba võrrelda juhtimisega läbi esiklaasi vaadates. Samas on see aga kaugel ettevõtte reaalsest potentsiaalist, sest see ei pruugi olla pidev tegevus.
Juhtimine vaatega tulevikku
Kui ettevõte jõuab tegevuspõhise juhtimiseni, on tegemist juba arvestatava konkurentsieelisega. See tähendab, et firmas on suudetud juurutada nõutaval määral tegevuspõhine aruandlus ning on olemas infosüsteem, mis muudab andmed firma juhtkonna jaoks kättesaadavaks reaalajas. Selline olukord võib tunduda unistusena, kuid ettevõtted, mis on selleni jõudnud, ei kujutaks enam elu ette vanamoodi.
Tegemist on sõiduki juhtimisega, vaadates läbi esiklaasi ning saades pidevalt olulist informatsiooni kvaliteetsete juhtimisotsuste langetamiseks.
Kuidas edasi?
Oluline on aru saada, et õiged finantsandmed, mis reaalajas juhini jõuavad, ei taga veel kindlat edu. Möödas on ajad, mil ettevõtte juht töötas välja hästi rakendatavaid tööriistu, mille kasutamisega suudeti probleemid lahendada. Tänapäeva ettevõte on pidavalt õppiv ja arenev keskkond, milles suudetakse reaalseid tulemusi luua vaid meeskonnatööga.
Täiskäigul edasisõitmiseks on vaja paremini mõista töötajate potentsiaali ja seisukohti, teadvustada endale klientidega seonduvad võimalused ja piirangud. Tegemist on suure hulga proaktiivset lähenemist nõudvate teemadega, mis peaks samuti olema kaasatud ettevõtte üldisesse infokeskkonda.
Ühtse üle-ettevõttelise infosüsteemini jõudmine ei ole lihtne ülesanne. See nõuab aega, kannatust ja suurt järjekindlust. Alustades toimivast andmetöötlus- ja analüüsirakendusest, tuleb sellega liita internetipõhine suhtluskeskkond, mis tagab igakülgsed informatsiooni vahetusvõimalused ettevõttes. Peale selle on vajalik toimiv kliendihaldus- ja müügisüsteem.
Kogu kontseptsioon võib tunduda müstilise või kauge nähtusena, mis oleks küll tore, kuid mida oma töökohas veel hästi ette ei kujuta. Ometi muutuvad säärased üle-ettevõttelised infosüsteemid järjest kättesaadavamaks ka tavalisele ettevõttele. Väheste privileegist on saamas iga edumeelse juhi igapäevane tööriist. Möödas on ajad, kui säärase infosüsteemi muretsemine ja juurutamine oli seotud ülisuurte investeeringutega suurtootjate tarkvarasse ning puudusid alternatiivid. Tänapäeva Eestis on mitmeid edumeelseid tarkvara-arendusega tegelevaid ettevõtteid, mis suudavad pakkuda konkurentsivõimelise hinnaga vabavara platvormil toimivaid ärisüsteeme, mis õige kasutamise korral muudavad ettevõtte juhtimise oluliselt tulemuslikumaks.
Tee tagasivaate peegli abil juhtimisest üle-ettevõttelise infosüsteemini ei olegi nii vaevaline, kui esmalt tundub, vaja on eelkõige õiget meelestatust ja tegutsemistahet.
Pane tähele!
Ühtse üle-ettevõttelise infosüsteemini jõudmiseks tuleb alustada toimivast andmetöötlus- ja analüüsirakendusest. Sellega tuleb liita internetipõhine suhtluskeskkond, mis tagab igakülgsed informatsiooni vahetusvõimalused ettevõttes. Peale selle on vajalik toimiv kliendihaldus- ja müügisüsteem.