Kehva koolitust väldib eeltöö koolitajaga

Marko Liibak
Äripäev
04.05.2006
Nii-öelda koolituse praagi vältimiseks tasub tellijal teha koolitajaga võimalikult põhjalikku eeltööd, koolituses pettunul on üks võimalus raha tagasi küsida.
Üldjuhul on koolitusfirmadega olnud peamiselt häid kogemusi, kuid sekka on juhtunud ka mõni pettumus, ütleb ASi Kalev koolitusjuht Gerli Jõgi ja lisab, et firma on kokku puutunud põhiliselt kahe probleemiga. Näiteks ei ole koolitaja piisavalt koolituseks ettevalmistunud, tekkinud on probleeme rühmatöö ülesannete püstitamisega, reeglite ning ajakasutusega või koolitusmaterjalidega, kirjeldab Jõgi.
Tema sõnul on olnud juhuseid, mil koolitaja ei tunne oma koolitusmaterjali või on väljajagatud materjalid ning koolitaja näidatavad slaidid täiesti erinevad. "Lõpp-tulemusena ajab see segadusse nii koolitaja kui ka õppijad," märgib Jõgi.
Teisalt on olnud olukordi, kus koos koolitajaga on enne koolitust palju ettevalmistavat tööd tehtud - koolitusvajadust selgitatud, sihtgruppi analüüsitud, intervjuusid tehtud. "Ent sellegi poolest on koolitaja kõik selle kõrvale jätnud ning pakkunud lähenemist, teemasid ja metoodikat, mis erinevad varem kokkulepitust."
Jõgi ei soovi siiski konkreetseid juhtumeid kirjeldada ega selliseid koolitajaid nimetada.
Tavaliselt koostab koolitusjuht pärast koolitust osalejate tagasisideankeetide põhjal koolitajale raporti, kuhu lisab ka oma tähelepanekud ning soovitused edaspidiseks. Selle tulemusel on olnud juhtumeid, kus koolitaja pakub omalt poolt välja osalise korduskoolituse. "Raha tagasi küsimine pole kindlasti eesmärgiks omaette - see ei lahenda probleeme ega vii edasi," kinnitab Jõgi.
Koolitusfirma Helvetia Balti Partnerid õppejõud ja suhtlustreener Anu Leppiman räägib, et ta on oma treenerikogemuse vältel kokku puutunud klientidega, kes on saanud kahjustada ebaprofessionaalse videotreeningu tõttu. Tema sõnul on kliendid talle kurtnud, et on videotreeningutel kuulnud koolitaja poolset kriitikat enda vale käitumise kohta. Leppiman märgib, et sel juhul ei ole õige arvustada vale käitumist, vaid tuleb koos õppijatega leida nende tugevaid külgi. "Vaid sellest on täiskasvanud õppijal edasiseks arenguks kasu."
Koolitustele garantii
Koolitusega rahuolematuse puhul pakub koolitusfirma Vain & Partnerid oma koolitustele raha tagasi garantiid. "Kui klient ei ole saaduga rahul, maksame talle raha tagasi," märgib Vain & Partnerid tegevjuht Timo Rein.
See variant on kasutusel avatud koolituste puhul, kuna sisekoolitused luuakse kliendi hetkeolukorrast ja vajadustest lähtuvalt ning sel juhul on ebarahuldava koolituse risk väike.
Näiteks kolmepäevase koolituse "Saavutama õppimine" puhul saab raha tagasi, kui osaleja tunneb teise päeva lõunaks, et koolitus ei ole see, mida ta hetkel vajab, ja lahkub. "Me ei nõua selgitusi ja kanname raha lähipäevil tagasi," lisab Vain & Partnerid turundusjuht Mari-Eva Lepp.
Koolitusel on osalenud siiani rohkem kui 2500 inimest ja raha tagasi garantiid on kasutanud neist vähem kui 20, märgib ta. "Kuigi selgitame inimestele enne koolitust täpselt, mis toimuma hakkab, võib siiski juhtuda, et kohale jõudes tunneb inimene, et praegu ei ole õige aeg või see õige asi."
"Rahulolematuid kliente on meil olnud üksikuid," märgib koolitusfirma Invicta turundusjuht Leena Politanova ja lisab, et seni ei ole firma rahulolematuse tõttu pidanud raha tagasi maksma.
"Oleme pakkunud kliendile nii-öelda vigade parandust ehk lisakoolitust või koolituse täiendusi. Klientidele on see sobinud," lisab ta.
Kuidas praagist hoiduda
"Oleme ise eelnevalt suutnud koolituse eesmärgid paika panna ning sellepärast on koolitusfirmad vastanud meiepoolsetele ootustele," ütleb Elioni personalidirektor Irene Metsis. Ta möönab, et koolituse tellija peab kindlasti olema koolitusturul toimuvaga üsna hästi kursis ning teadma ka väga täpselt, mida ta koolitajalt tellida soovib. Praaki saab tema sõnul vältida vaid siis, kui koostööpartnerid teineteist mõistavad.
Tellijal peab olema püstitatud selge lähteülesanne - mida soovitakse koolitusega saavutada ning kelle jaoks koolitust tellitakse. Samas oleks Metsise sõnul koolitajal kindlasti kasulik niipalju kui võimalik saada aru sihtgrupist, sest mida selgemini ta suudab koolitust suunata konkreetsetele inimestele, seda suurem on tõenäosus, et mõlemad pooled jäävad rahule.
Kaebusi pole palju esitatud
Koolitusfirmade vastu esitatud kaebusi ei ole palju ning kirjalikult esitavad kaebusi üksikud, veidi enam avaldatakse pahameelt telefonitsi ja anonüümselt, ütleb haridus- ja teadusministeeriumi järelevalvetalituse peainspektor Annaliisa Ainsalu.
Seniste kaebuste põhjal on olnud kõige suuremaks probleemiks see, et täiskasvanute koolitusasutus laseb end paista kutseõppeasutusena. Inimesed loodavad kursusele minnes saada konkreetset kutset või kvalifikatsiooni, kuid pärast ollakse pettunud, et saadakse tavaline tõend või tunnistus kursuse läbimise kohta, kirjeldab Ainsalu. "Sellistel juhtudel jääb tihtilugu kaotajaks õppur, kes pole osanud õigel ajal uurida, millise õppega on tegemist."
Tellijat kaitseb ta enda tarkus
Toomas Tamsar
Pärnu Konverentside tegevjuht
Koolituse praaki saab analüüsida järgnevalt: mõni koolitaja või konverentsikorraldaja teebki üsna lahjasid asju. Ostes koolitust sellise koolitaja käest ja saades keskmiselt viletsa seminari, ei ole see praak. Ostes aga sama lahja asja üldjuhul kvaliteetset teenust pakkuvalt firmalt, on tegemist praagiga.
Koolituse tellijal tuleb endale selgeks teha, kes pakub parimat, kes keskpärast ja kelle osa on pakkuda lahjat kvaliteeti. Seda teadmist ei tohi segamini ajada hea või halva äriga. Igal tasandil on olemas omad tegijad ja igale tasandile on olemas oma turg. Ei saa aga üldistada erineva kvaliteedi kogemust kogu turule ehk kogu ärivaldkonnale. Eelnevat arvestades ei juhtugi praaki minu arvates nii tihti. Rahulolematust juhtub, aga pigem sellepärast, et koolitust/konverentsi ostetakse valede ootustega.
Muidugi, juhtub ka praaki, kõigil juhtub. Pärnu Konverentsidel on kümne tegevusaasta jooksul "õnnestunud" teha üks päris tõsine praaktoode. See oli mõni aasta tagasi Pärnu Turunduskonverents. Osa esinejaid rääkisid teemast mööda. Meie ootuspärast taset arvestades oli see praak ja kliendid pettusid. Konkurendid ei maganud ja järgmisel aastal oli meie edumaa konkurentide ees kahanenud, vahepeal polnud piletiostjate arvu vahe suurem kui ehk sada osalejat.
Selleks, et pettunud kliendid tagasi tuleksid, tuli teha kolm aastat kõva tööd ja häid konverentse.
Üldjuhul on avatud koolitustel/konverentsidel praagi puhul raha tagasi saamise võimalus üsna väike. Tingimusteta raha tagasi garantiid (ei meeldi, saad tagasi) kasutavad minu teada vaid kaks koolitusfirmat: Pärnu Konverentsid ning Vain & Partnerid.
Meilt on raha tagasi küsitud kokku neli korda. Seda ei ole palju. Need, kes meilt on raha tagasi küsinud, ei püüa olla kavalad. Ja need vähesed, kes seda ehk teha tahaksid, saavad aru, et selles seltskonnas on niisama raha tagasi küsimine pisut piinlik.
Enamasti pole klient ise endale selgeks teinud, mida ta täpselt ootab, samuti pole ta aeg-ajalt püüdnudki koolitusest seda võtta, mis sellelt võtta annaks.
Koolituse tellija peab teadma, millist kvaliteeti ta tahab. Seejärel peaks tellija ostma koolituse mitte lubaduste järgi, vaid selle järgi, kui hästi keegi pakkujatest on oma lubadusi seni pidanud. Tellijal tuleks võtta igast, ka pärast esimest tundi igavana tunduvast koolitusest parim. Koolituse tellijat kaitseb kehva koolituse eest kõige paremini tema enese tarkus.
Garantiid kasutatakse vähe
Põhjused, miks garantiisüsteemi laiemalt ei tehta
·
hirm, et kliendid hakkavad seda garantiid kurjasti kasutama
·
hirm, et asi lähebki kehvasti
·
puudub mõte ja vajadus - keskmises või alumises kvaliteediklassis puudub selle järele lihtsalt vajadus, see ei anna midagi juurde. Kliendid ei oota seda. Kui läheb halvasti, siis igal järgmisel korral toimub nii või teisiti "osta elevant ära".
Allikas: Toomas Tamsar