Koolitus tuleks enda jaoks lahti mõtestada

Felor Sakias
Äripäev 26.05.2003
Meie osakonna Juhan oli eelmisel nädalal kursusel. Küsisin, kas oli hea koolitus? “Jah, täitsa vahva seltskond oli ja toidul polnud ka väga viga. Eriti hea oli, et enamik jäi sinna hotelli ka ööbima ning sai poole ööni lobiseda.”
Inimene on loomu poolest mugav. Kui vastata küsimusele, kuidas kasutada koolitustelt saadud teadmisi ja oskusi, siis on vaja positiivset “taganttorkimist”.
St. Galleni ülikooli ja Mercuri Internationali 2001. aastal tippjuhtide seas läbiviidud uuringu kohaselt moodustavad Euroopa firmade investeeringud koolitusse 7% personalikuludest, aga samad tippjuhid olid kahtleval seisukohal koolituste tulemuste suhtes. Uuringus osalenud müügidirektorid kommenteerisid olukorda täpsemalt – suur osa investeeringust koolitusse jääb kasutamata, sest omandatud teadmisi ja oskusi ei kasutata täielikult töösituatsioonides.
Süvateadmised on perspektiivikamad
Keegi ei kahtle konkreetse info vajalikkuses, aga selle meeldejätmisel on piirid. Kujuta ette näiteks automüüjat, kes on keskendunud kõigi oma firma automudelite ideaalsele tundmaõppimisele ja teab peast iga detaili ja võimaliku lisavarustuse hinda – tundub ideaalsena? Läheb mööda kaks aastat ja pooled automudelitest on vahetunud uutega ning hästi äraõpitud toote- ja hinnainfo on kasutu. Tasub koguda erineval tasemel teadmisi ja oskusi. Raskem on omandada teatud tegevustega seotud oskusi ning saavutada muutusi oma tegevuspõhimõtetes ja maailmavaates, ent need aitavad olla edukas pikemas perspektiivis.
Kui oled juhina suunanud oma alluva koolitusele, tasub küsida, kuidas sa saad kaasa aidata ideede elluviimisele. Tasub küsida kokkuvõtet koolitusest – see “sunnib” tegelikult iga osalejat koolitusel käsitletut taas läbi mõtlema.
Mida koolitustelt saadud teadmiste ja oskustega peale hakata?
Enne kui vastata sellele küsimusele, on vaja lahti mõtestada, mida ma tahan õppida ning mida ma pean teadma ja oskama, et olla edukas.
Eluaegse õppimise põhimõte käsitleb teadmiste ja oskuste omandamist kolmel tasandil.
Tehnilised teadmised ja info. Näiteks uue tootemudeliga seonduv info. NB! See informatsioon aegub suhteliselt kiiresti, sageli pole enam kasutatav juba mõne aasta möödudes.
Tegevustega seotud oskused. Näiteks analüüsioskusest on kasu palju pikema aja vältel kui konkreetseks analüüsiks kasutatavast mudelist või valemist.
Väärtushinnangud ja hoiakud. Siin tasandil muutuste saavutamine eeldab praktikas pikemaajalise koolitusprogrammi läbimist, mis keskendub kindlasti ka iseseisvatele ülesannetele.
Mida teha pärast kursust?
See lähtub põhimõttest teooria – näidisjuhtum – seos oma tööga ehk ideed, mida kasutada.
Selline lähenemine võimaldab juba kursuse käigus välja noppida olulisema oma tööd puudutava info ning selle ka kirjalikult fikseerida. Samuti on seose leidmine oma situatsioonidega kasulik teema praktilisuse esiletoomiseks – kui tunned, et töös tuleb ette kirjeldatud näidissituatsioone, elavneb kaasamõtlemine ja ise lahenduste otsimise soov.
Kuidas koolitusel saadud infot ja ideid kasutada
Mida olulist Sinu töö jaoks koolitus sisaldas – pane kirja tähtsamad ideed.
Milleseid muutusi teed oma töös – tegevusplaan oma ideede ja mõtete elluviimiseks (koos tähtaegadega).
Valmista ette esitlus olulisemast oma kolleegidele – see on võte, mis on tänapäeval paljudes firmades reegliks.