Kuidas emotsionaalset intelligentsust arendada

Emotsionaalne intelligentsus on arendatav, kuid tegemist ei ole lihtsa äraõppimisega, vaid sihipärase ja järjekindla tegevusega.
Emotsionaalset intelligentsust kooli tunniplaanis ei ole. Nii mõnedki väga nutikad ja eeskujulike tulemustega ülikoolilõpetajad leiavad end aastate pärast töötamas kunagiste keskpäraste tudengite alluvuses. Mis on siis viimastele suurema edu taganud? Selleks on tasakaal tavapärase IQ ja emotsionaalse intelligentsuse vahel. Emotsionaalne intelligentsus on võime ära tunda, mõista ja efektiivselt rakendada nii enda kui teiste emotsioone. Emotsioonid on oluliseks inimliku energia- ja informatsiooniallikaks, nende oskuslik kasutamine aitab oluliselt kaasa suhete loomisele ja mõjukuse suurenemisele.
Edu tagab käitumise ja mõtlemise muutmine

Kursusi ei korraldata
Kas emotsionaalne intelligentsus on arendatav? Loomulikult, kuid tegemist ei ole lihtsa äraõppimisega, vaid sihipärase ja järjekindla tegevusega. Emotsionaalset intelligentsust kursustel õppida ei saa. Kursustel saame teadmisi sellest, kuidas käituda, kuid edu tagab igapäevase käitumise ja mõtlemise muutumine.
Nii mõnigi kord on muutumisprotsessi kõige raskem osa probleemi nägemine iseendas ja selle tunnistamine. Eriti juhtidel, kes on harjunud, et neil on reeglina õigus.
Emotsionaalse intelligentsuse arendamine on pikaajaline protsess (vähemalt pool aastat), seetõttu peab inimene olema tõeliselt motiveeritud sellega tegelemiseks. Tihti esineb kahetisi tundeid - muutuda nagu tahaks, aga pole piisavalt põhjust. Sellisel juhul esineb õpilase tuntud sündroom «homme hakkan õppima».
Ja kui ka protsessiga selles staadiumis algust tehakse, siis enamasti see ebaõnnestub, kuna inimene pole ennast tulemuste saavutamisele täielikult pühendanud.
Oluline on, et inimene mõistaks oma käitumise ja töötulemuste vahelist seost - see annab muutumisele väärtuse.
Tulemuste saavutamiseks vajab inimene enda kõrvale tugiisikut, kellega koos tuleb määratleda eesmärgid, kes annab regulaarset tagasisidet, kes toetab ja innustab. Reeglina alustatakse 360° hindamisest, mis seisneb selles, et inimese emotsionaalset intelligentsust puudutavatele küsimustele vastavad nii tema kolleegid, alluvad kui ülemus. Võrreldes neid andmeid inimese enesehinnanguga, selguvad olulised puudujäägid inimese käitumises.
Vajalik on see eelkõige seepärast, et reeglina ei suuda inimesed, kes kõige enam abi vajavad, oma vigu ise näha. Uurimustest on selgunud, et edukad juhid ülehindavad ennast vaid ühes emotsionaalse intelligentsuse aspektis, keskpärased juhid aga neljas või enamas. Erinevate inimeste hinnangute kasutamine vähendab ühtlasi hindamistulemuste sõltuvust hindajast ja suurendab nende usaldusväärsust.
Tugiisik aitab
Järgmine oluline samm on eesmärkide määratlemine ja konkreetse tegevusplaani koostamine. Käitumise aluseks on suures osas inimese harjumused - kalduvus mõelda ja tunda teatud viisil. Et saavutada muutust käitumises, on vaja muuta selle aluseks olevaid harjumusi.
Neuroloogiliselt tähendab see teatud «närviringide» ümberkujundamist. Esialgu on selleks vaja suurt teadlikkust ja jõupingutusi, kuid mida enam praktiseeritakse uut käitumist, seda tugevamaks muutub ajus uus «närviring» ning ajapikku kustub vana. Inimene peab väga täpselt aru saama, mida tal tuleb muuta ja selleks vajaminevad sammud ei tohi olla üle jõu käivad.
Harjutamise juurde kuulub pidev tagasiside ja toetus tugiisikult, kuna muutuste juurdumine võtab palju aega ning tagasilöögid on tavapärased. Jõudu ja julgust saab ammutada eeskujudest ja muutumise väärtusest inimese jaoks. Parimaid tulemusi saavutatakse juhul, kui ka organisatsioon väärtustab muutumist ning pakub tunnustust ja tuge.
Maarika Lember
Postimees 19.04.2000