Kuidas väljendada oma mõtteid kuulajatele arusaadavalt

Maarit Vabrit
Postimees 21.04.1999
Kõike, mida me oma eluajal teeme, võib nimetada suhtlemiseks. Inimesele aga on antud eriline vahend oma tunnete, mõtete ja ideede teistele vahendamiseks - võime rääkida.
Maarit Vabrit
Igapäevases tööelus tuleb meil pidevalt esineda nii suurema- kui väiksemaarvulise kuulajaskonna ees. Olgu need siis kolleegid, partnerid või kliendid.
Kui me ei oska ega suuda selgelt välja öelda oma mõtteid, olgu siis põhjuseks pinged, kartus või endalegi arusaamatu mõtteprotsess, on meie ainulaadne isiksus ähmastatud, välja tõrjutud või vääriti mõistetud.
Paljud inimesed väidavad, et suhtlemis ja esinemisoskused on meile juba sündides kaasa antud. Nõustun, et on teatud eelised ja samal ajal toetun jällegi tuntud Ameerika psühholoogi Dale Carnegie’i mõtteterale: «Me oleme võimelised saavutama kõike, kui vaid väga tahame.» Kui avastasite, et eesmärgid avalikkuse ees esinemise vallas on piisavalt väljakutsuvad, siis siinkohal mõned näpunäited, kuidas kiiresti ja lihtsalt saavutada oma mõtete selget ja efektiivset edastamist.
Jaotaksin esinemise kolmeks olulisemaks aspektiks. Esimene ja väga tähtis on kindlasti sõnum, mida edastame. Teine ja samuti oluline on kuulajaskond, kellele seda edastada soovime. Kolmas ning määravaim on kõneleja ise: tema personaalsus, kehakeel ja väljendusoskus.
Kõne ja selle sõnum
• Räägi teemadel, milles tunned end kindlana.
• Mahuta oma sõnum sulle antud ajapiiridesse.
• Pane oma ideed loogilisse järjestusse.
• Korda aeg-ajalt olulisemaid mõtteid oma ettekandes.
• Iga olulisema osa lõppedes too veel kord välja sealne juhtiv mõte, idee, info.
• Püüa panna juhtmõte ühte lausesse.
• Uusi mõtteid seleta läbi tuntud seisukohtade.
• Räägi isiklikest kogemustest, illustreerides fakte rohkete näidetega.
• Väldi spetsiifilisi tehnilisi termineid.
• Kasuta visuaalseid abivahendeid.
• Valmista hoolikalt ette.
Mitte kunagi ära õpi kõnet sõna-sõnalt pähe, vaid kasuta märksõnu ja mälutehnikaid