Liigse tööstressi vältimine säästab ressursse

Oliver Parts
Äripäev
04.11.2002
Kaasaja ettevõtja peaks olema huvitatud tööstressi ennetamisest, kuna liigse tööstressi ilmnemisega kaasnevad stressikulud ning tööstressi avaldumine nõuab ettevõtte eelarvest oluliselt rohkem materiaalseid ressursse kui ennetustöö.
21. sajandi juhi üks keerulisemaid ülesandeid on psühhosotsiaalsete riskide (tööstress, vaimne ja füüsiline töövägivald) juhtimine ettevõttes, kuna keeruline on mõõta personali tööstressi taluvust.
Stressiteadlased on tulnud järeldusele, et see piir on iga töötaja puhul individuaalne ning kõik ei pruugigi end tunda igast stressorist mõjutatuna. Kuid on fakt, et liigne tööstress pärsib ettevõtte konkurentsivõimet ning halvendab tööjõu tervist ja tootlikkust.
Ameerikas näiteks kulutatakse igal aastal umbes 700 miljonit dollarit tööandjate poolt, et välja vahetada 200 000 südamehaiget töötajat vanusegrupis 45–65, põhjuseks ettevõtjate vähene tegelemine tööstressi uurimisega. Lisaks annab tööstress eelsoodumuse migreenile, astmale, depressioonile, menstruaaltsükli häiretele, tuberkuloosile, suhkruhaigusele, kõhuhaigustele ning kiirendab HIV-viiruse kandjate haigestumist AIDSi.
Esitatud NIOSHi stressimudeli abil saab kirjeldada tööstressi olulisemaid põhjustajaid. NIOSHi (National Institute for Occupational Safety and Health) uuringud on leidnud, et tööstressi tekkimise peapõhjuseks on töötajaid mitterahuldavad töötingimused.
Stressori mõju aga võivad suurendada või vähendada individuaalsed ja situatsioonilised faktorid. Situatsioonilise faktori vähendav mõju seisneb näiteks töö ja isikliku elu lahus hoidmises ning sõprade ja kolleegide toetuses, kuid individuaalse faktori stressi suurendav mõju võib seisneda töötajaskonna omavahelises läbisaamatuses. Tulenevalt sellest võivad olla need faktorid nii tööstressi soodustajateks kui ka leevendajateks.
Selleks et töötingimused põhjustaksid vähem stressi, on tarvilik tegeleda aktiivse stressiennetustööga, mida saab teha nii ettevõtja kui ka iga töötaja ise.
Kahjuks tuleb mainida, et sageli ettevõtjaid see ei huvita, kuid vähemasti saab töötaja anda oma panuse selleks, et vähendada mittevajalikku, oma loovust ning tervist pärssivat stressi. Informatsiooni saamiseks töötajaskonna rahulolust tuleb ettevõttes regulaarselt läbi viia personali rahulolu uuringuid ja/või süvaintervjuusid töötajatega, mis võimaldavad saada aktuaalset ja asjakohast teavet, selleks et välja selgitada olulised puudused ja probleemid töökeskkonnas (loe: riskikeskkonnas).
Kuid õnneks on töökeskkonnast tingitud tööstress vähenenud, kuigi väga aeglaselt. Kaudselt on seda mõjutanud kõikvõimalike parimate ja halvimate tööandjate edetabelite koostamine.
Näiteks parima tööandja tiitel suurendab ettevõtjate motivatsiooni investeeringuteks töökeskkonna muutmisele stressivabamaks, sest kes siis ikka soovib olla oma ettevõttega edetabelis parimatest viimane või halvimatest esimene, lisaks määrab ühiskondlik prestiiþ suure osa ettevõtte edust kohalikul turul.
Antud artiklist järeldub klassikaline tõekspidamine, et hea tervis on eduka äritegevuse alus, kuna muudatused organisatsioonis + stressi juhtimine = tervislik töökeskkond, kus mittevajalik stress on minimeeritud, töötajad on rahulolevad ja produktiivsed ning ettevõte genereerib omanikele tulu.
Kahjuks aga peavad paljud ettevõtjad tööstressi ennetamist kulutamiseks ega oska selles näha investeeringut stressikulude vähenemisele ja kaadrivoolavuse pidurdumisele.
VAATA LISAKS:
·
www.cdc.gov/niosh/stresswk.html