Muudatusi kergem ellu viia- tõde või petlikkus

Autor:Helen Pastarus.
Allikas:Äripäev Koolitajate blog 05.02.09
Juhtidel on praegu lihtsam muudatusi läbi viia kui headel aegadel, sest töötajad tulevad praegu ise meelsasti muudatustega kaasa. Nii väitis mulle üks juht mõned nädalad tagasi.
Ma olen nõus, et praegu ütlevad töötajad „jah“ muudatuste ettepanekutele lihtsamalt. On ju olukord ebastabiilne ja keegi ei tea, kes võib sattuda järgmisena koondatavate hulka. Töötaja, kes avalikult vastu on, satub nimekirja suurema tõenäosusega. Seega on töötajad päri. Kuid kas see ikka tähendab, et tullakse meelsasti uuega kaasa?
Lugesin hiljuti ühte uuringut selle kohta, mis tegelikult organisatsioonis sellises olukorras toimub ja võin oma praktikast sama kinnitada.
Passiivne vastupanu muudatustele
Kui avalikult vastu olla ei saa, siis avaldub see passiivse vastupanuna. Näiteks öeldakse jah, aga tehakse ikka nii nagu enne. Sageli ka töötajad räägivad omavahel „sellest mõttetust“ muudatusest ja leiavad hiljem koos põhjendusi, miks seda ikka ellu ei saanud viia. Või tehakse automaatselt, mida öeldi, tegelikult tulemusse panustamata. Ühes firmas näiteks öeldi ostujuhile, et ta peab rohkem tellimusi esitama. Eks ta siis esitaski talle antud andmete põhjal, ainult ei kontrollinud andmeid enne tellimuse esitamist üle, tulemuseks miljon kahjumit.
Langeb motivatsioon ja väheneb efektiivsus
Kui ikkagi eeldatakse, et praeguses olukorras pole oluline panustada kommunikatsioonile või sellele, et töötajad tegelikult kaasa tuleksid, siis langeb oluliselt motivatsioon, mis loomulikult avaldab otsest mõju ka tulemustele ja efektiivsusele.
Väheneb meeskonnatöö ja sagenevad konfliktid
Igaüks on väljas ainult oma huvide eest, pole huvi teha meeskonnatööd. Ressursse on vähem ja kõik võistlevad nende pärast, seetõttu sagenevad ka konfliktid, mis muudab niigi pingelise tööõhkkonna veelgi raskemaks. Tüüpiline on olukord, kus hakatakse olulist infot kolleegide eest varjama, et enda tulemus rohkem silma paistaks.
Juhtidele antakse ainult positiivset infot
Juhtidele tundub, et kõik on hästi ja toimib, sest neile edastatakse ainult positiivset sõnumit. Negatiivsest ei saa ju rääkida, sest siis võib sattuda halba valgusesse. Seega vaikitakse maha ka olulised probleemid, mis võivad hiljem firmale kalliks maksma minna.
Ma olen veendunud, et oskuslik muudatuste juhtimine ei ole praegu vähem oluline kui „headel aegadel“. Positiivsete tulemustega ja püsiv muudatus eeldab siiski
põhjalikku muudatuste planeerimist, oskuslikku kommunikatsiooni ning töötajate „tegelikku“ kaasamist.