Naerda on lubatud

Üks Äripäev artikkel, mis kajastab ka meie tegemisi.
Mänguline koolitus liidab kollektiivi, vabastab, tekitab usaldust ja motiveerib
Rootsi-Šveitsi tootmisettevõte ABB korraldas koostöökoolituse, kui firmas oli korraga väga palju uusi töötajaid. Eesmärk oli saada paremini tuttavaks, tugevdada meie-tunnet, efektiivistada koostööd ja infovahetust, tunda üksteise tugevusi ning vaadata kolleegi teise nurga alt kui lihtsalt inimene töölt. Üks osa koolitusest oli rollimäng. Üks inimene pidi kujutlema end teise osakonna, näiteks kvaliteediosakonna, töötajana, ja selgitama, mida seal tema arvates tehakse.
“See oligi, mis nad ise välja tõid,” kirjeldas tegevusvaldkonna personalijuht Riina Padar. “Et mis erinevus on kuvandil ja tegelikkusel.”
Koolitusest valmis neli kollaaži, mis ripuvad nüüd kontori seintel, ja ühispilt.
Elamuskoolituse koolitaja Merike Miti sõnul aitab ühispilt meenutada koolituse häid emotsioone ning toob positiivsust tööpäevadesse. See avaldub ka tulevikus. Üks meeskond pani koolituse järel üles sildi: naermine on lubatud.
“Tagasiside töötajatelt oli väga-väga positiivne. Tõeliselt positiivne!” kinnitas Padar. Tema sõnul on mõju tunda siiani.
Naeru abil paremini tööle
Naer on hea vahend, kuidas meeskonda paremini tööle panna. Koolitajad ja ettevõtted toovad välja riburadapidi plusse: ühendab, vabastab, tekitab usaldust, liidab kolleege, efektiivsus paraneb, töötajad on võimekamad ja motiveeritumad.
Elamuskoolituse koolitaja Merike Mitti sõnul pannakse pärast koolitust sageli paika eesmärgid. Töötajad on motiveeritumad ja valmis võtma kindla vastutuse.
Tegelikult ei peaks see üllatama: Mitt räägib uuringutest, mille andmeil sõltub töökeskkonnast ja õhustikust 30-50 protsenti töötulemustest. Töötaja motiveerimisse tasub panustada.
Kalevi personalidirekori Krista Laeveri sõnul on ka nemad sellisel koolitusel osalenud. Pärast mängulist koolitust oli tunda, kuidas meeskonnavaim on teine ja inimesed valmis rohkem panustama. Naer ja lõbusus avas inimesi, töötajad olid valmis rohkem panustama.
“Hästi tähtis on meeskond harjunud keskkonnast välja tuua,” sõnas Laever. Kalev proovib selliseid koolitusi korraldada kord aastas. Mitt kirjeldab, kuidas koolitusi on tehtud ka öösiti, mil väsimus võtab maha mõnegi piiri ning inimesed on avatumad.
Naerujooga elust enesest
Algul tuleb end naerma sundida. Ja kui piisavalt sundida, siis tuleb naermine loomulikult. Lisaks mängulistele koolitustele ongi olemas omaette koolitus – naerujooga- mis koosnebki naermisest.
Naerujooga koolitajate sõnul on see parim meeskondade ühendaja. Koolitaja Epp Priimägi sõnas, et naerujoogat kirjeldada on raske, aga harjutused on võetud elust enesest. Näitena tõi ta teekoti-harjutuse, kus tuleb teeselda teekoti kuuma vette kastmist.
Naerujooga kindlaks plussiks on meeskondade ühendamine - kui inimesed näevad erinevaid külgi oma töökaaslastes, siis oskavad nad ka nendega paremini arvestada, paremini oma kaaslastega ümber käia. Eesmärgiks on tervem maailmapilt, suurem empaatiavõime.
Priimägi sõnul õpitakse naerujoogas eelkõige iseennast paremini tundma, kuid seeläbi muutub ka grupidünaamika, rühmatunnetus. Samas aitab naer ka iseendaga paremini hakkama saada. Naervad, positiivsed inimesed on avatumad ja suudavad teha paremini tööd.
“Naerujooga teeb sinu firmast positiivsema, loovama, vabama, üksteisega rohkem arvestavama meeskonna. Toimub varjatud õppimine - justkui lõbutsetaks, kuid tegelikult õpitakse teiste varjatud omadusi tundma. Tulevikus - ühtsem, arvestavam tiim. Kasvanud empaatiavõime,” võtab Priimägi teema kokku.
Bangalore uuring naerust
2006. aasta detsembris viis Rahvusvahelise Naerujooga organisatsioon läbi India linnas Bangalores läbi teadusliku uuringu. Uuringusse kaasati 200 IT alal töötavat inimest eesmärgiga uurida, kuidas naerujooga mõjutab stressitaset.
18 päevase perioodi vältel tehti poolele grupist seitse naerujooga tundi, samal ajal tehti katsealustele enne ja pärast tundi immunoloogilisi, psühholoogilisi ja füsioloogilisi teste.
Uuringu viis läbi India juhtiv teadusuuringute organisatsioon.
Bangalore uuringud osutusid ülipositiivsed. Sel osal uuritavatest, kes osalesid naerujoogas, oli tunduvalt madalam südamelöögisagedus, vererõhk alanes tuntavalt, kortisooli tase oli tunduvalt vähenenud, positiivsete emotsioonide hulk oli tõusnud 17 protsenti ja negatiivsete emotsioonide hulk langenud 27 protsenti, tajutav stress vähenes olulisel määral ja Aleksitüümia (võimetus või raskused emotsioonide kirjeldamisel või teadvustamisel) langes peaaegu 9 protsenti, mis näitab olulist paranemist emotsionaalses intelligentsuses.
Laura Mallene
Äripäev 30.aprill 2012