Oskus öelda EI

Andrus Kahn
Eesti Ekspress, Koolitusekspress 08/2004
Äraütlemise suutlikkuse puudulikkust ja ühtlasi vajalikkust tõestavad sageli bestselleriteks tõusvad ja müügireitinguid juhtivad käsiraamatud, kus õpetatakse seda kahetähelist sõna selgelt ja kartmatult välja ütlema. Kartes, et teistele „ei“ ütlemisega asetatakse end egoisti ja hoolimatu rolli, eelistatakse pigem alistuva käitumise kasuks, austamata seejuures enda õiguseid.
Ennastkehtestav käitumine on elu jooksul omandatud, õpitud suhtlemisstiil. Samuti on seda agressiivne, mittekehtestav ehk alistuv ja manipulatiivne käitumine, mida kasutatakse vaheldumisi, sõltuvalt situatsioonist.
Äraütlemist on kasulik alustada teise osapoole jutu ümbersõnastamisega. See võimaldab kontrollida, kas olete õieti aru saanud palvest ning demonstreerib teie soovi oma vestluspartnerit mõista. Peegeldanud nii palve sisu kui tundmusi, tuleb keeldumisel järgnevalt öelda selge ja piiritletud „ei“. Näiteks: „Sul oleks tõesti vaja, et ma aitaksin Sul homme aruannet koostada. Teeksin seda heameelega, kuid mul on selleks ajaks juba üks asi kokku lepitud. Ma lihtsalt ei saa seda sellel kolmapäeval teha.“
Ole aus ja ära vabanda
Kindlasti on äraütlemisel vaja silmas pidada aususe printsiipi. Väsimust pole vaja põhjendada ressursside (aeg, raha, inimesed vms) puudumisega või põhimõtteid peita seadusekuulekuse taha. „Ei“ ütlemist ei pea vabandama, põhjus olgu aus ja üheselt mõistetav.
Sageli kasutatakse väljendeid „ma pean“, „mul lihtsalt ei jää muud üle“ või „ma ei saa“. Nende kasutamine viitab sellele, et kontroll asub teist väljaspool ja muudab enesekehtestamise oluliselt vähemtulemuslikuks.
Väljendage vaid Teie enda keeldumise põhjust, tehes seda selgelt ja üheselt: „Ei. Aitäh, kutsumast. Ma ei armasta jalgpalli mängida“.
Kaks järgnevat väljendit pole eitamiseks kuigi head. Vaadake ise! „Väga kahju, aga ma ei saa õnnetuseks asendada...“ , või „Ma pean ei ütlema, sest...“. Kasutage nende asemel parem sedalaadi eitusi: „Ma pole nõus...“ või „Mul pole õigust...“.
Juhul, kui keeldumise põhjust ei väljendata selgelt ja üheselt mõistetavalt, mõtleb selle partner ise välja!
Soovi korral lisa ettepanek!
Äraütlemisele võib vajaduse korral lisada omapoolse ettepaneku. See ei tohi olla ebaaus, ei ütlemist edasilükkav või tingitud kartusest tunduda ebaviisakas.
Vajaduse korral võtke otsustamiseks aega. Kui konkreetselt just sellel ajahetkel pole teil võimalik kohtuda, kuid soovite seda teha mõnel teisel ajal, siis selgitage, millistes aja- ja ruumipiirides Teie „ei“ kehtib.
Näiteks: ”Kuigi täna mulle ei sobi, olen valmis Sind aitama järgmise nädala kolmapäeval”.
Kuulamise järgnemine keeldumisele annab märku sellest, et respekteerime ja austame oma vestluspartnerit ning saame aru tema vajadustest. Mõistvalt teist osapoolt kuulates näitame välja, et hoolime temast, ega ole soovinud oma keeldumisega teda solvata. Kõigele vaatamata häälestage aga end juba ette ja arvestage sellega, et äraütlemisel palve esitaja pettub. Siinkohal tagab enesele kindlaksjäämine tulevikus omavahelised vastastikku austavad suhted.
Juhul, kui aga teine osapool ei lepi esialgse äraütlemisega, jääge endale kindlaks ning korrake järjekindlalt oma äraütlevat sõnumit. Pole vaja tuua juurde uusi põhjendusi või otsida vabandusi- ei ütlemine on meie kõigi põhiseaduslik õigus!