Salastamine pärsib meeskonna arengut

Mait Rungi
Äripäev 28.04.2003
Ettevõtete liigne salastatus ei luba meeskonnal efektiivselt ja arenemise võimeliselt tegutseda.
Konfidentsiaalsus on tänases kiires ideede jäljendamise maailmas omandamas uut tähendust – järjest vähem püütakse varjata oma tänast päeva ja tulevikku. Nimelt peavad ettevõtted sagedamini oma strateegiaid partnerite ja laia avalikkuse sh klientide ees avalikustama. Iseenesest juba partnerlus eraldivõetuna sunnib olema avatud kõigi suhtes. Avatus partnerite ees on partnerluse üks eeldustest.
Partnerlussidemetes ollakse paljude ettevõtetega – muutuv keskkond muudab pidevalt partnerlussuhted, partnerid võidakse olla ka ainult ühe projekti piires. Ettevõttel kujuneb oma eluajal suur praeguste ja endiste partnerite ring ning enamus neist on soovinud enne kampalöömist teada saada partneri tänast päeva ja tulevikku.
Kuna ühes lõigus partnerid võivad olla teises lõigus konkurendid, siis peaks olema avatud ka konkurentidele. Kliendid teiselt poolt on huvitatud varasematest töödest, otsustamaks firma sobivust ja võimekust. Mõnikord soovitakse eelnevatelt klientidelt küsida täpsustavat informatsiooni.
Pööratakse tähelepanu küsimustele kuidas soovitu saavutatakse, samuti pakub rohkem huvi keskkonnaalane ja sotsiaalne aspekt. Avatuse trend eksisteerib tehnoloogia vallas samamoodi, näiteks on suundumus avatud tarkvara poole. Tuleb valmis olla oma olevikku ja tulevikku kõigiga jagamiseks ilma kartmata, sest avatus ei ole ebaedu allikas.
Heade ideede olemasolul ettevõtte edu finantside taha seisma ei jää, kuid ideedest ja finantsidest pelgalt ei piisa.
Teadmiste vaba turg kubiseb ideedest, näiteks tervest reast protsessikesksetest lähenemistest, mille kaudu üks või teine ettevõte on edu saavutanud ja seejärel meelsasti oma kogemust laia avalikkusega jaganud.
Oma ideede publitseerimisest lõigatakse hoopis loorbereid, näiteks positiivse maine kujundamise kaudu – arvamusliidrina, tööandjana heade inimeste ligimeelitamisel, klientide silmis, jne.
Info peaks liikuma
Avalik info peaks jõudma kõikide osapoolteni: kliendid, töötajad ja omanikud. Näiteid avalikust informatsioonist:

peamised majandusnäitajad;

peamised omanikud;

peamised juhid (nõukogu liik-med, juhatus, üksuste juhid, jne);

organisatsiooni struktuur;

missioon, visioon ja põhiväärtused;

strateegia;

tehtud tööd (kliendi nõusolekul) ja soovitajad;

kasutatavad tehnoloogiad ja protsessid;

muid osapooli – omanikke, töötajaid ja kliente – huvitav informatsioon.