Stressist tuleb kõhuvalu

Eha Laanepere
Äripäev
20.10.2000
Kõrvetised, gaasid, korinad ja kõhuvalu on märk ületöötamisest ja stressist. Siiski pole tavaliselt asjad nii hullud, nagu need esmapilgul tunduda võivad.
Tallinna Keskhaigla gastroenteroloogia osakonna juhataja Benno Margus ütleb, et enamus kõrvetisi tekitavaid, kõhtu korisema või valutama panevaid haigusi võivad küll olla haavandtõve moodi, kuid on tegelikult palju kergemad seedekulgla töö häired. Sestap pole kohe mõtet paanitsema hakata, kui mõned eelpool nimetatud nähud ilmnevad.
·
Maosöögitoru tagasivool ehk reflukshäire. Tegemist on seedehäirega, mis on kehvasti töötava sulgurlihase tagajärg. Sulgurlihas asub mao ja söögitoru ühenduskohas ja ta peaks avanema hetkel, kui söödud toit makku jõuab. Häirega sulgurlihas avaneb aeg-ajalt ka ilma igasuguse põhjuseta, kui sööki pole vaja makku toimetada. Kui siis kummarduda, füüsilist tööd teha või pikali heita ja sulgurlihas juhtub avatud asendis olema, surutakse happeline maosisu tagasi üles söögitorru. Nii tekivadki kõrvetised.
15 protsenti reflukshäirega inimestest saab abi sellest, kui võtab ööseks pea alla kõrgema padja.
·
Enne magama minekut ei maksa kõhtu täis süüa. Ka päeva jooksul võiks süüa väiksemate portsjonite kaupa ja sagedamini, et vältida mao liigset välja venitamist.
·
Ei maksa närida piparmündinätsu, juua piparmünditeed ja kakaod ega süüa ðokolaadi, mis muudavad sulgurlihase loiuks. Kui märkate, et mõni muu toiduaine kõrvetisi ja maohappepurskeid tekitab, siis loobuge ka sellest.
·
Sulgurlihase tööd võivad häirida sissevõetud ravimid, sealhulgas rahustid.
·
Reflukshäire üks vallandajaid võib olla stress. Kui võimalik, püüdke lõõgastuda.
·
Raviks võib gastroenteroloog välja kirjutada sulgurlihast paremini tööle panevaid ravimeid. Mida kangem ravim, seda paremini see mõjub.
·
Kui ravimid ei aita, korrigeeritakse sulgurlihast kirurgiliselt.
·
Kerge seedehäire ehk düspepsia võib panna kõhu valutama umbes samamoodi, nagu seda teeb kaksteistsõrmiksoole haavand – valu tekib tühja kõhuga, joomine toob sellele leevendust. Ehkki paljud kaebavad just vastu hommikut tekkivat ülakõhuvalu, näitab uuring tihti, et tegemist pole välja kujunenud haavandiga, vaid mao ülihappesusega.
Kerged seedehäired on ka seedeelundite siselihaste liiga tugevad spasmid. Kuni see valusid ei tekita, on tegemist normaalse nähtusega.
·
Tuntud mao ülihappesuse tekitajad on must leib, tomatid, marineeritud toiduained, suitsutatud ja praetud liha.
·
Abi saab maohappe hulka vähendavatest või lihaseid lõõgastavatest ravimitest.
·
Sooleärrituse sündroom ründab kõige rohkem stressirohke töö tegijaid. Tunnusteks kõhukinnisus või -lahtisus. On leitud, et sooleärrituse all kannatab aeg-ajalt 20 protsenti noorematest naistest ja rohkem kui 12 protsenti vanemas eas meestest. Nooremad on rohkem hädas kõhulahtisuse, vanemad kõhukinnisusega.
·
Eestis pole õigeid sooleärrituse sündroomi ravimeid saada. Kuid sooleärritust leevendavad ka kindlad uue põlvkonna antidepressandid, mida saab apteegist.
·
Peale nende häirete on ka tõsisemaid haigusi, millest sagedamini esineb kaksteist-sõrmiksoole haavandeid. Nii haiguste kui ka häirete üks vallandavaid tegureid on stress.
Arvamusel, et sooja toidu söömine aitab vältida seedehaigusi, pole Benno Marguse sõnul tõepõhja all. “Kellel pole vaevusi, võib kasvõi päevade kaupa võileibu süüa. Haiguste tekkeks on vaja midagi enamat kui korrast ära toidureþiim. Pigem on põhjus stress,” selgitab doktor.
Benno Marguse sõnul on ravimitest kasu ainult korraks ning seedehäired kipuvad kummitama aastaid. Püsivalt on häiretest lahti saanud need patsiendid, kes on oma elu ümber korraldanud.
·
Kõrvetised on lühiajaline rinnaku tagant algav kõrvetav valutunne, mis suundub kurgu suunas. Peaaegu pooled inimestest tunnevad kõrvetisi vähemalt kord kuus. Kõrvetiste vastu saab ravimeid apteegi käsimüügist.
·
Kõhu korisemine viitab kergele seedehäirele või sooleärrituse sündroomile.
·
Söömise ajal tekkiv vastikustunne toidu vastu on vaevus, mis võib tähendada kas seedeorganite lihaste aeglast tööd või ka tõsisemat haigust. Kui te ei äkki ei suuda enam süüa harjunud suurusega portsjoneid, tuleks pöörduda arsti poole.
·
Kinnine kõht on üks sooleärrituse sündroomi tundemärke. Enne arsti poole pöördumist võiks proovida süüa kolm-neli korda päevas piisavas koguses.
·
Gaasid tekivad, kui makku on sattunud liiga palju õhku. Gaasid võivad viidata spasmidele või seedimise käigus tekkivatele mikrofloora häiretele. Herned, värske kapsas jm on gaase tekitavad toidud. Alati pole tarvis arsti juurde minna, abi saab ka apteegi käsimüügist.
Kui inimene on terve, võib ta hamburgereid julgelt süüa, sest haiguste tekke põhjustaja pole korrast ära toidureþiim.