Tasakaalus juhil suureneb töövõime ja pühendumus

Aleksander Kotchubei
Äripäev
24.04.2006
Kui alles hiljuti kõneldi juhtide seas uhkusega sellest, kuidas tehakse tööd 14 tundi päevas, siis nüüd pühendatakse üha enam tähelepanu puhkamisele ning sisemisele tasakaalule.
Aga kuidas juhid tänapäeva kõrgete nõudmiste juures endas töö ja puhkuse tasakaalu saavutavad? Leidub juhte, kes kogevad stressi juba ainuüksi mõttest, et nende elu pole tasakaalus, rääkimata sellest, et midagi ette võtta.
Tasakaalus juht oskab leida just temale sobiva aja ja energia optimaalse jaotuse töö ja isikliku elu vahel. Või siis tööelu ja puhkuse vahel, kui isiklik elu ei anna juhile võimalusi puhkamiseks.
Puhkamist peaks vaatama laiemalt kui soovitud "tegevusprogrammile" ümberlülitumist. Kui me ei suuda ümber lülituda tööprogrammilt isiklikule, siis ütleme, et me ei oska puhata.
Esimene moment, millele peab enne teemakäsitluse juurde asumist tähelepanu pöörama, o­n küsimus, kas sinu sisemine tasakaal o­n üldse seotud töö ja isikliku elu tasakaaluga?
Osa juhte näeb puhkuses pigem isiklikku vaenlast, mis ei lase neil oma lemmikasjaga tegeleda. Osa juhte ei näegi puhkuseks vajadust. Nad saavad ennast realiseerida tööl ja puhkuses näevad pigem isiklikku vaenlast, mis ei lase neil oma lemmikasjaga tegeleda.
Nad o­n pühendunud tööle (ehk hobile) ja mida rohkem neile seda võimaldatakse, seda suuremat rahulolu nad sellest ka saavad. Puhkus o­n neile kohustuslik asjade käik ja meenutab lapsepõlve karistusi.
Tasakaalu puudumine võib töönarkomaanide jaoks seisneda pigem selles, et nad ei suuda kõiki oma tahtmisi tööl realiseerida, kuna selleks füüsiliselt lihtsalt ei jätku aega.
Võimalik, et juhi selline käitumine o­n seotud mõne konkreetse perioodiga, näiteks firma käivitamisperioodiga, mille möödumisel muutub juht endiseks "töö- ja isikliku elu tasakaalu harrastajaks".
Teine moment seisneb selles, et mõned juhid, kes tõepoolest väga vajavad tasakaalu, eiravad selle vajaduse olemasolu. Kolleegid võivad selgelt näha, et juht seda vajab, kuid juht ise seda ei tunnista. Siin tuleb ette analoogia läbipõlemissündroomiga, mille üks tunnustest o­n see, et mida "raskem" juhtum o­n, seda rohkem eirab inimene vajadust endaga tegeleda.
Lõpeb selline asjade käik kas nõustaja, psühholoogi või psühhiaatri juures. Antidepressantide söömine, unerohtude võtmine ja alkoholi tarbimine o­n siin üsna tavaline nähtus ja mingi aeg saab nende abil end kunstlikult ka üleval hoida.
Seejärel tekib aga täielik tüdimus, kurnatus ja soovimatus üleüldse enam kunagi tööd näha või teha.
Loomulikult kaasneb sellega juhtimiskvaliteedi järsk langus, mis võib väljenduda kogu ettevõtte efektiivsuse languses.
Tuleb siiski märkida, et "tasakaalupunkt" paikneb inimeste (ka juht o­n inimene) sees väga erinevalt. See o­n seotud erineva töövõimega. Näiteks suudab mõni juht end pingutuseta hoida vormis aastaringselt ja vaid kord aastas kuu aja jooksul vajab täielikku väljalülitumist koos keskkonna vahetamisega.
Samas tähendab aga teise jaoks ümberlülitumine teist asja - puhatakse sagedamini (vähemalt kaks-kolm korda aastas), lühiajalisemalt ja samal ajal hoitakse eemalt kätt tööasjade pulsil.
See võib olla tingitud nii ettevõtte töö iseloomust (juht peab alati olema kättesaadav) kui ka juhi isiksusest - näiteks usaldamatusest ja oskamatusest asju delegeerida.
Õpi enda mõtteid teadlikult ümber lülitama
Teadvusta endale sobiv töö-puhkuse rütm. Seejärel vii see tasakaalu ettevõtte puhkuse võimaldamise rütmiga. Kui juht suudab need rütmid kokku viia, o­n eeltingimused loodud. Kui näiteks ettevõtte saab lubada juhile puhkust vaid aasta alguses ja kord aastas ning juhile see rütm sobib, o­n tasakaal enda ja ettevõtte rütmi vahel saavutatud.
Leia töömõtete väljalülitamise "lüliti". Paljudel juhtidel o­n see lüliti siiamaani kahjuks leidmata. Enda ülekoormamine ühe tööalase teemaga paneb aga mõtlemise lukku, suurendab väsimust ja muudab tegevuse ebaefektiivseks.
Seega tähendab mõtete ümberlülitamine seda, et juht hakkab mõtlema muudele teemadele - olgu need siis kodused tööd või raamatust loetu. Mõtete ümberlülitamisele aitab kaasa enda mõtete teadlik suunamine teisele asjale, sest siis o­n raske samaaegselt mõelda tööprobleemidele. Reegel o­n siin lihtne - mida intensiivsem o­n muu tegevus, seda rohkem sunnib see enda mõtteid mujale suunama.
Tekita tugevaid üleelamisi. Selleks kasuta kas hobisid või reisi tundmatusse kohta või õpi selgeks täiesti uus asi. Tugevad üleelamised toimivad hästi seetõttu, et juht o­n sunnitud nägema, kuulama ja tajuma hästi palju uut informatsiooni, mis jätab vähe võimalusi tegeleda oma mõtetes tööasjadega.
Vaheta keskkonda. Puhkamist ja väljalülitamist aitab saavutada tuttavate ärritajate puudumine. Neid o­n tavapärases keskkonnas palju ja sageli me neid ei märkagi. Need aga suunavad meie mõtted tegelema rutiinsete tööasjadega. Näiteks pisike kollane memo nähtaval kohal "hästi olulise informatsiooniga" garanteerib tunnikeseks hõivatuse tööasjadega.
Loomulikult kuuluvad siia ka mobiiltelefon, arvuti, virtuaalne suhtluskeskkond, mis kõik märkamatult, ent väga jõuliselt "tirivad" puhkusest välja. Kui see o­n võimalik (99% juhtudest see o­n võimalik, kuigi me ei taha ennast seda uskuma panna), lülitage need välja.
Võta lühipuhkust. Enda üleväsitamine tööga tingib vajaduse mingi aeg "olla peata" ehk saada lühipuhkust. See o­n vajalik aeg, et aju suudaks end taastada, ja sel ajal ei ole inimene eriti produktiivne. Kui o­n tunne, et täna mõte ei liigu, tuleb lihtsalt usaldada organismi rütmi ja anda ajule lühipuhkust. Töövõime taastub üldjuhul päeva-kahe jooksul.
Õpi end tööle tagasi lülitama. Pärast tugevat ümberlülitumist tuleb pingutada, et saada end töörütmi tagasi. Siin võib tulla taas meelde mälestus tollasest väsimusest ja see võib võimust võtta. Sel juhul o­n tegemist pigem "õpitud väsimusega".
Seega, tööle tagasitulekul ära mõtle, et jätkad tööd pooleli jäänud asjadega, vaid pigem alusta tööd puhta lehena, kuigi võid kätte võtta needsamad vanad asjad. Sellise mõtlemise vahe o­n küll pigem psühholoogiline ja seotud sõnumiga, mille juht iseendale tööle tagasi tulles ütleb. Pea meeles, et "puhas leht" o­n küll psühholoogiline tunnetus, ent väljendub selles, millises seisus sa tööle tagasi tuled ja kuivõrd oled valmis jätkama, täis jõudu ja energiat.