Tööalase tasakaalutuse peasüüdlane on vilets suhtlemine

Raamatupidamisteenuseid ja finantskonsultatsioone pakkuva firma OÜ Necessariuse juht Jana Raud nõustab töötajaid nende mureküsimustes ning aitab tööandja ja töötaja
suhetes leida tasakaalu.
Necessarius tähendab ladina keeles 'vajalik'. Kuna Jana Raud on töötanud nii finantsalal kui ka personaliga juba 20 aastat, tekkis mõte teha midagi vajalikku ehk aidata samal alal nõustamist vajavaid töötajaid. Eesti Vabariigi tihti muutuvatest seadustest on keeruline aru saada, seetõttu tekib tööandja-töötaja suhetes mitmesuguseid probleeme ja arusaamatusi.
Keerulised lepingud
Põhilised küsimused, mis vajavad lahendamist ja selgitamist, on seotud eriarusaamadega töölepingu ja töövõtulepingu vormistamisest, tööaja ja lisatasudega, mis puudutavad mitmesuguseid tasustamise liike, lähtudes erinevatest tunnitariifidest. Arusaamatusi tekib ka töötamisega riiklikel pühadel, puhkusetasude ja kompensatsioonidega, lisatasude maksmise korra ja selle määratlemisega.
Viidates erinevatele tööseadusandlust reguleerivatele õigusaktidele ja regulatsioonidele, saab töötaja informatsiooni, kuidas sõlmida tööandjaga konkreetsed kirjalikud kokkulepped. „Samal teemal nõustan ka ettevõtete juhte. Eesmärgiks on mõlemaid osapooli rahuldavad suhted ja lepingud,“ räägib Raud.
Suhtlemine ja veel kord suhtlemine
Töötaja ja tööandja suhte peamine probleem on Raua arvates ebapiisav ja mitteadekvaatne kommunikatsioon. Teisisõnu – mõlemad pooled saavad töökeskkonnas vajaminevast informatsioonist erinevalt aru. Kuna meie elukeskkond on informatsioonist üle küllastunud, jääb sageli elementaarne töötaja informeerimine tähelepanu alt välja. Töötaja ei saa töökeskkonnas toimuvast sageli aru, sest kommunikatsioon ei toimi.
Töötajate probleemid on väga erinevad ja olenevad ettevõtete suurusest, töötajate arvust ning positsioonist ettevõttes. Õhkkond sõltub juhi oskusest meeskonnaga töötada ja kõikide töötajate jaoks positiivset töökliimat kujundada.
Eesti tööandja on aastatega järjest rohkem hakanud mõtlema püsivale tööjõule oma ettevõttes ehk tööjõu voolavuse vähendamisele. Seda seetõttu, et väljaõppinud spetsialiste on raske leida. Samuti on igal ettevõttel oma spetsiifika. Tööandja pöörab üha rohkem tähelepanu töötaja koolitamisele, sest kvalifitseeritud tööjõud on hea ettevõtte imago ja edu looja. Kindlasti on hea sõna töötajale alati motiveerivaks teguriks.
Töötaja tahe ja soodne töökeskkond
Iga töötaja peaks enda jaoks lahti mõtlema probleemi sisu – stressi on ju nii negatiivset kui ka positiivset. Sisemist tasakaalu saab leida mitmel erineval viisil ja see sõltub töötajast kui isiksusest. Järjest enam motiveerivad tööandjad oma töötajaid võimalusega kasutada erinevaid sportimisvõimalusi. Tihti kasutatakse sõlmpunktide lähti rääkimisel erinevaid
ettevõttesiseseid nn hea enesetunde treeningseminare.
Kuna Eesti ühiskonnas räägitakse järjest enam motiveerimisest, tekkis Jana Raual mõte alustada motivatsiooniseminaridega. „Koolitusele on oodatud ettevõtete juhid, finantsjuhid, raamatupidajad ja personalitöötajad – inimesed, kellel tuleb lahendada erinevaid olukordi, kes hoolivad nii endast kui kollektiivist,“ ütleb Raud, kelle arvates on inimese arengut soodustav töökeskkond tänapäeval äri võtmeküsimuseks.
Hea enesetunde saavutamise lubab Raud endale paar korda kuus massaaži ja mõne paaripäevase spaapuhkuse. Ka looduses viibimine aitab mõtteid selgitada – seegi on motivatsioon. „Hea enesetunde tööl annab positiivselt suhtuv meeskond, kes ootab sind hommikul naeratus näol. Minu jaoks kuuluvad töökeskkonna hulka ka lilled ja palju toataimi,“ tunnistab Raud.
Töötaja heaolu toob majanduslikku kasu
Mida tõhusamalt parandatakse töötaja heaolu, seda suurem on ka potentsiaalne kasu ettevõttele. Soome töötervishoiuameti tehtud keskmise suurusega ja väikeettevõtete uuringus leiti, et töötervishoiualased investeeringud toovad ettevõtetele majanduslikku kasu, mis ületab 10- kuni 20kordselt praegused töötervishoiule tehtavad kulutused. Sarnasele järeldusele jõudis ka Fundia Oy uuringuprogramm.
Aive Antsov
Ärielu 18.03.2008