Tööstress – kiviaja reaktsioonid kaasaegses organisatsioonis

Mare Teichmann
Kontaktkonverentsid 09.04.2003
Mis on tööstress? Kaasajal käsitlakse tööstressina pingeseisundit, mis on põhjustatud erinevate tööl esinevate stressorite ehk stressi põhjustajate poolt. Täpsemalt, tööstress on kogum emotsionaalseid, kognitiivseid, käitumuslikke ja füsioloogilisi reaktsioone, mida kutsuvad esile töö sisu, töökorraldusega seotud ja töökeskoonnas esinevad faktorid.
Stress on kiviajast alates olnud inimesele kaitse- või kohanemisreaktsiooniks, selleks et väliskeskonna stressoritele reageerimise abil tulla mingi olukorraga toime. Stress on reaktsioon, tänu millele inimene kui liik on suutnud kümnetuhande aasta vältel ellu jääda.
Tänasel päeval tundub olevat häda pigem selles, et inimene oma kaitsereaktsiooniga on aja vältel suhteliselt vähe muutunud, kuid keskkond, kus inimene elab, töötab ja toimetab, on väga oluliselt muutunud. Sama kaitsereaktsioon, mis mõõkhambulise tiigri kui stressori puhul oli ajaloo hämaruses täiesti asjakohane ja päästev, on täna kurjavõitu ülemuse või ämma puhul pisut ülepingutatud.
Kas tööstress on ohtlik? Ei ja jah. Ei ole ohtlik, sest mõõdukas ja optimaalne pingeseisud tagab meie valmisoleku tegutsemiseks ja olukorraga toimetulekuks. Probleem tekib pigem sellest, kuivõrd adekvaatse, situatsioonile ja keskkonnale vastava stressiga toimetuleku strateegia me valime. Läbi aegade on inimene kasutanud kolme stressiga toimetuleku strateegiat:
1. probleemile suunatud stressiga toimetulek, milleks on probleemi lahendamine, planeerimine, keskendumine vaid vajalikule või konkreetse abi otsimine
2. emotsioonidele suunatud toimetulek, milleks on sotsiaalse toetuse otsimine, emotsionaalse toetuse otsimine (sh emaotsioonide väljaelamine) või situatsiooni ümberhindamine
3. põgenemisstrateegiad, milleks on probleemi eitamine, passiivsus, tegelemine ebaoluliste asjadega, leppimine olukorraga või liialdamine mõnuainetega.
Ükski stressiga toimetuleku strateegia ei ole ei „hea“ ega „halb“, vaid rohkem või vähem adekvaatne või hoopis kõlbmatu konkreetses situatsioonis, konkreetse probleemi lahendamisel. Tööstressorile liiga tormiline, ülereageerimine või väära stressiga toimetuleku strateegia valimine muudab tööstressi ohtlikuks. Koguni nii ohtlikuks, et stressiga seostatakse mitmeid psühhosomaatilisi haigusi, nagu omandatud diabeet, kardiovaskulaarsed haigused jms. Ohtlikuks muutub tööstress ka selletõttu, et stressis oleva inimese tähelepanu kontsentratsioonivõime langeb ning ta teeb vigu, mis lisaks töö tulemuslikkuse vähenemisele ja praagi suurenemisele võivad viia ka töötraumade ja -õnnetusteni. Pikaajalise stressi tagajärjeks on rahulolematus, enesehinnangu langemine, ärevus ja hirmud, depressiivsed mõtted kuni suitsiidimõteteni välja.
Mis on tööstressi hind? Euroopa riikides on läbi viidud kolm kaasus-uuringut, mis näitavad, et SKP vähenemine tööstressi tõttu EL liikmesriikides on 2,6 – 3,8%, kulutused 185 – 269 miljardit EUR aastas.
Kui palju inimesi kannatab stressi all? Euroopa töötajatest 28% leiab, et stress mõjustab nende tervist ja töövõimet (Cooper, 2002). Kord aastas stressis olevate inimeste hulk Eestis on 87%, 14% on pidevas pingelises stressis (Sotsiaal- ja turuuringute firma Saar Poll, 2002). Sotsiaalministeeriumi poolt läbiviidud uuringute alusel (2002) kannatab 38% Eesti elanikest stressi all. Tallinna Tehnikaülikoolis läbiviidud tööstressi uuringud (1992-2002) näitavad, et juhtide ja ka amenike tööstress on pigem suurenenud kui vähenenud viimase viie aasta jooksul. Õpetajad esitavad oma töökeskonda iseloomustades üle 60 tööstressori ja õpilased kirjeldavad koolis üle 44 stressorit.
Mis põhjustab tööstressi? Stressi põhjustab vilets sobivus inimese ja töö vahel, meie rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel, meie ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Stress on põhjustatud paljude stressorite koostoimest (European Commission, 1999).
Inimene ja töö. Juba töökeskkonnas esinevatest enamleviud stressoritest saaksime pika loetelu:
1. liiga palju või liiga vähe tööd
2. mitteadekvaatne aeg tööülesannete täitmiseks
3. puudulik tööülesannete kirjeldus või mittearusaadavad korraldused
4. tunnustuse ja tagasiside vähesus või puudumine
5. paju vastutust, kuid vähe võimalusi otsustada
6. vähe koostööd tegevad või liiali vähe toetavad ülemused
7. töö tulemuse mittetunnustamine, kontrolli puudumine
8. ebakindlus töö ja ametialase positsiooni suhtes
9. etniline, rassiline, sooline, vanuseline jms ahistamine
10. vägivalla esinemine
11. ebameeldivad või kahjulikud töötingimused
12. ei ole võimalik tööl kasutada oma võimeid ja teadmisi, oskusi
13. võimalus, et pisiviga võib kaasa tuua raskeid tagajärgi
14. ükskõik milline tööstressorite kombinatsioon.
Kompetentse ja inimese psühholoogiat arvestava juhtimise abil oleks küllaltki lihtne nende tööstressorite mõju vähendada. Euroopa Komisjon lisab tööstressorite hulka ka tüüpilised juhtimisvead: töötajatele ebaselged firma (allüksuse) eesmärgid ja väärtused, ebaselged tööalased rollid, ebaselged prioriteedid, pidevad muutused, tasakaalustamata vastutus ja otsustamine, halvad suhted juhtidega, halvasti määratletud tööülesanded, ebastabiilne ja mittepiisavalt turvaline töökeskkond (European Commission, 1997).
Rollikonfliktid tööalaste ja väljaspool tööd täidetavate rollide vahel on muutunud nii Euroopa Liidu riikide töötajatel kui ka Eestis tõsiseks töö tulemuslikkust vähendavaks ja stressi põhjustavaks probleemiks. Kaasaja töötaja ees on raske dilemma: täites tööalaseid rolle hästi, kohusetundlikult ja edukalt, jäävad väljaspool tööd täidetavad olulised rollid, näiteks lapsevanema, abikaasa, sõbra roll, unarusse ja vastupidi - pühendudes tööväliste rollide täitmisele, ei ole võimalik hästi täita tööalaseid rolle, olla tööle ja karjäärile pühendunud juht, ettevõtja, ametnik või spetsialist. Järjest enam teadlasi ja uuringuid püüavad leida lahendusi töö ja elu tasakaalustamise probleemile (ENOP Sympsium, 2001, D. E. Guest, 2002).
Ebapiisav kontroll oma töö ja elu üle. Viimase kahe aastakümne vältel on selgeks saanud, et töötajad kaasaegses organisatsioonis ei taha olla käsualused tööühikud, masinate puudulikkuse kompenseerijad, lihtsalt anonüüme tööjõud, vaid töötajad on tööoskustega inimesed, kellel on vajadus oma kompetentsi piirides ise otsustada (ka vastutada) ning seeläbi omada kontrolli oma töö üle (Karasek-Theorell-Johnsoni tööstressi mudel, 1990, European Commission, 1999).
Millised on suure tööstressi riskiga elukutsed? Professor C. L.Cooperi (1985)
uuringute tulemustest teame suure tööstressi riskiga elukutseid.
Minöör 8,3
Politseinik 7,7
Ehitaja 7,5
Ajakirjanik 7,5
Piloot 7,5
Vangivalvur 7,5
Reklaamiagent 7,3
Hambaarst 7,3
Näitleja 7,2
Poliitik 7,0
Arst 6,8
Maksuametnik 6,8
Produtsent 6,5
Õde 6,5
Tuletõrjuja 6,3
Muusik 6,3
Õpetaja 6,2
Personalitöötaja 6,0
Sotsiaaltöötaja 6,0
Juht 5,8 Eksportöör 5,8
Jalgpallur 5,8
Müüja 5,7
Meremees 5,7
Bussijuht 5,4
Psühholoog 5,2
Farmer 4,8
Sõdur 4,7
Veterinaar 4,5
Ametnik 4,4
Raamatupidaja 4,3
Insener 4,3
Müügiagent 4,3
Juuksur 4,3
Kohal.omaval. 4,3
Sekretär 4.3
Kunstnik, disainer 4,0
Arhitekt 4,0
Optik 4,0
Kirjakandja 4,0 Statistik 4,0
Tehnik 3,8
Pankur 3,7
Arvutispets. 3,7
Kutsehaiguste
arst 3,7
Keeleteadlane 3,7
Kosmeetik 3,5
Preester 3,5
Astronoom 3,4
Muuseumitöötaja 2,8
Raamatukoguhoidja 2,0,
Paljude elukutsete puhul, näiteks reklaami- ja müügiagendid, sekretärid, õed, õpetajad, sotsiaaltöötajad jt, on lisaks tööl esinevatele stressoritele tööstressi ohuks ka läbipõlemine.
Mis on läbipõlemine (burn out)? Läbipõlemine tekib töötajatel, kes oma töö-kohustuste täitmisel on sunnitud suhtlema paljude inimestega (kliendid, õpilased, patsiendid jne).
Millised on läbipõlemise sümptomid? Läbipõlemist jaotatakse nelja staadiumi, mille tunnused endal ja teistel on äratuntavad:
1. staadium: mesinädalad
• entusiasm
• tööga rahulolu
2. staadium: õli tullevalamine
• rahulolematus tööga
• töö tulemuslikkuse langemine
• unehäired
• närvilisus
• mikrotraumatism
• osupalavik (shoppamine)
• lohutussöömine, lohutusõgardlus
• suitsetamise, alkoholi tarbimise harjumuste muutmine
3. staadium: kroonilised sümptomid
• füüsilise haiguse sümptomid
• väsimus
• kurnatus
• viha
4. staadium: peaga vastu seina jooksmine
• rahulolematus kõige suhtes
Kas on meetodeid (teste) töötaja stressi ja tööl esinevate stressorite hindamiseks? Kümme viimast aastat on töötanud 32. riigi teadlased (Collaborative International Study of Managerial Stress, vt interneti kodulehekülg CISMS) ja loonud mitmeid teste, mis on rahvusvaheliselt aktsepteeritud ning mille töökindlust on kontrollitud erinevates riikides. Eesti on osalenud neis teadusuuringutes ja meil on Eestis adapteeritud ja normeeritud tööstressi mõõtmise testide kasutamislitsents. Nendeks testideks on erinevate elukutsete tööstressi indikaatorid (Occupational Stress Indicator – OSI 1), juhi tööstressi test (Occupational Stress Indicator – OSI 2), koolistressi testid: õpetaja tööstressi test, õpilase koolistressi test ning läbipõlemissündroomi (burn out) test.
Mida saame teha tööstressi vähendamiseks? Saame:
1. muuta töö sisu, töökorraldust, töökeskkonda - vähendada tööstressorite hulka ja mõju
2. muuta töötajat – õpetada inimesele stressiga toimetulekut
3. mitte midagi muuta ja tegeleda tööstressi tagajärgedega