Töötaja ülekoormusele viitavad ületunnid ja hooletusvead

Ketlin Priilinn
Äripäev
01.08.2005
Kiirustamisest tulenevad vead, täht­aegade ületamine ja töötajatel ilmnevad stressimärgid viitavad ülekoormusele ja vajadusele teha uus koormusanalüüs.
Parem variant on siiski, kui töötajad pööravad ise tähelepanu, et töö käib üle jõu.
Terje Tiiman, Eesti Haigekassa
ASi Eltel Networks personalidirektori Piret Põldre sõnul määratakse nende ettevõttes vaimse töö tegijatel töökoormust hinnanguliselt. “See tähendab, et teades inimese täidetavaid töölõike ja -ülesandeid, hindame kogemuslikult, palju mingi töö tegemiseks optimaalselt aega kulub,” selgitab Põldre. “Lisaks arvestame tööaja sisse projektideks või töölõikudeks ettevalmistumise ja kokkuvõtete tegemise aja ning pikema ajaperioodi puhul ka enesetäiendamiseks kuluva aja.”
Saadav arv ei või Põldre sõnul ületada tööajaks ette nähtud piirnormi. “Selline meetod eeldab, et hindaja, kelleks on enamasti otsene juht, tunneb ise hästi sellel ametikohal täidetavaid ülesandeid,” kinnitab Põldre.
Tööaja otstarbeka kasutamise hindamiseks on Põldre arvates kasulik paluda töötajal kõik oma tööpäeva jooksul tehtud tegevused ning nendele kulunud aeg kirja panna ehk n-ö päeva pildistada – ja seda mingi kindla perioodi jooksul, mis väljendab tehtavale tööle iseloomulikku kordumist. Põldre sõnul võib sellest analüüsist selguda ka täiendava tööjõu vajadus.
“Välised signaalid, et inimese töökoormus on liiga suur, võivad olla erinevad, näiteks pidev vajadus teha ületunnitööd, kiirustamise või tähelepanematuse tõttu tekkinud vead, tähtaegade ületamine ja erinevad stressimärgid töötajate käitumises,” pakub Põldre.
Nende sümptomite ilmnemisel tuleks hinnata töötaja tööde mahtu, aga sellele lisaks töötaja kompetentsust tema tavapärase või lisandunud töö tegemiseks, tööharjumusi, töötingimusi ning teisi tööpinge allikaid, mis võivad mõjutada tööga toimetulekut.
Töökoormust on Põldre arvates tarvilik aeg-ajalt üle hinnata, sest justkui salamisi hiilivad heade töötajate juurde täiendavad tööülesanded või kaob näiteks tehnoloogia arengust tingitult osa ülesandeid.
Eesti Haigekassa personali- ja koolitusjuhi Terje Tiimani sõnul lähtutakse nende ettevõttes vaimse töö tegijate koormuse mõõtmisel ja hindamisel konkreetsest töötajast, iga juht hindab oma töötajate koormust tema ettevalmistuse, kogemuse ja vilumuse ning töö kvaliteedi põhjal. “Vaimset tööd ei ole võimalik mõõta, ka seda mitte, kas töötaja on ikka tulemusse pannud kogu oma potentsiaali. On võimalik vaid ajapikku hinnata, kas tulemus on piisavalt hea või mitte ja kas keegi teine võiks seda teha kiiremini ja sisukamalt,” märgib ta.
Liigsest koormusest või töötaja muudel põhjustel rahulolematusest annab Tiimani arvates sageli märku kvaliteedi järsk halvenemine, vähene entusiasm, tähtaegadest mittekinnipidamine, viivitamine, vabanduste otsimine. “Parem variant on siiski, kui töötajad pööravad ise tähelepanu, et töö käib üle jõu,” arvab Tiiman.
Amserv Auto ASi personalijuht Ene Pukk ütleb, et kõige paremini oskab koormust hinnata töötaja otsene ülemus. “On inimesi, kes tulevad alati varem tööle ja lahkuvad hiljem. Sel juhul peaks ülemus olukorda kontrollima ja töötajaga sel teemal vestlema, sest ületöötanud inimese tervis ei pea kuigi kaua vastu,” tõdeb Pukk.
Pukk soovitab tööaja kokku arvestada, kuid parem oleks siiski see, kui inimene tuleb ühel hetkel ise ütlema, et maht on kasvanud ja ta enam lihtsalt ei tule toime.
“Hambad ristis pingutada ei ole kindlasti mõtet,” kinnitab Pukk.
Arvutamise püüuga võib minna liiale
Kaupo Saue
Createsi organisat­sioonikonsultant
Mulle tundub, et püüuga kõike arvutada on kerge liiale minna. Üheks suure koormuse signaaliks on pidev pikkade päevade tegemine, kuid ka lõunate vahelejätmine ja nädalavahetustel töötamine. Detailidesse süvenejad ja perfektsionistid töötavad aeglasemalt, ebaratsionaalne aja- ja energiakasutus põhjustab samuti aeglast edasiliikumist. Mõned inimesed on ülitundlikud müra ja lärmi suhtes ning ei suuda seepärast keskenduda. Samuti ei pruugi oskused ja teadmised olla nõutud tasemel. Meeskonnas võib olla ka normiks jääda pärast tööaega tööle või siis püütakse juhile meeldida ja välja teenida kohusetundliku töötaja mainet.
MIDA SAAB MEESKONNA JUHT TEHA?
·
Vestelda töötajaga
·
Õppida tundma oma töötajat ja küsida:
·
Mis läheb hästi, mida tahaksid paremini teha?
·
Mis aitaks paremini teha?
·
Mis aitaks sul aega paremini kasutada?
·
Kuidas saaksid töö tehtud ettenähtud aja jooksul?
·
Leida lahendusi, aidata tal teha oma tööd paremini, efektiivsemalt
·
Juhendada
·
Aidata arendada oskusi, kui töötaja on motiveeritud, aga lihtsalt ei oska veel
·
Leida viise motivatsiooni tõstmiseks, kui töötaja oskab, aga on justkui “laisk” – mõnikord on selleks väga vähe vaja
Allikas: Kaupo Saue