Töötajad õpivad probleeme lahendama

Alar Nigul
Äripäev
01.04.2002
Koolitusfirma valikul peaks täpselt määratlema eesmärgi, mida koolituse abil saavutada tahetakse, ning küsima koolitajalt, kuidas too kavatseb sõnumi osalejateni viia ehk millist metoodikat kasutatakse.
Kui palju on mõistlik kulutada personali koolitusse sel aastal, mõtleb ilmselt iga juht. Oma tööst tõsiselt huvitunud koolitajaid painavad sarnased mõtted – ka nemad tunnevad pärast järjekordset koolituskursust muret, kas osalejad said ikka teemadest (õigesti) aru, kas nad oskavad õpitud meetodeid iseseisvalt rakendada või mis veelgi olulisem – kas nad saavad õpitud meetodeid kasutades oma praktilistele probleemidele lahendusi.
Tihti seisavad koolitajad küsimuse ees: millises proportsioonis kasutada aega teooria ja praktiliste ülesannete vahel. Äge konkurents koolitusturul on tekitanud ka selliseid olukordi, kus püütakse tellimus võita väga suurte lubadustega ehk pakutakse liiga suur hulk teemasid ühele koolituspäevale, mida praktikas teostada pole võimalik, ja kui lubatakse samas ka oskuste juurutamist, siis on tegemist kliendi teadliku petmisega.
Õigete teemade valimisega kliendi probleemide lahendamiseks saab hakkama enamik kogenud konsultante, ent metoodika valik ja teostuse efektiivsus on koolitusfirmade ja koolitajate lõikes väga varieeruv.
“Küll see oli aga lahe koolitaja – niivõrd mõnus oli osaleda ja aeg lendas nii, et ei saanud arugi! See oli huvitav ja uus lähenemine! Sain väga palju uusi ideid oma probleemide lahendamiseks! Nüüd sain aru, kui palju on veel õppida!” on fraasid, mida osalejad pärast õnnestunud kursusi tihti lausuvad. Kuid mitte alati pole tulemus sada protsenti, ja on osalejaid, kes nõustuvad kursust ainult teatud mööndustega kasulikuks nimetama. Kui põhjalikumalt uurida, mida osalejad pärast kursust töös kasutama hakkavad, siis pahatihti kaovad emotsioonide vaibudes ka uuendused. Mida siis teha, et tulemus poleks juhuslik?
Kõigepealt on vaja leida optimaalseim suhe kursuse kestvuse ja kursusele seatud eesmärgi vahel. Ideaalvariandis peaks konsultant ütlema, kui palju aega kulub soovitud eesmärkide saavutamiseks. Praktikas on aga firmadel välja kujunenud koolituspäeva maksumus ja klient arvestab eelarveliste numbritega ning sageli nimetab ise koolituspäevade arvu.
Kui see on lõpuks paigas ja konsultant on kursuse läbiviimise juhendi koostanud ning asub kursust läbi viima, siis just siit tasub otsida erinevate koolitusfirmade hinnaerinevuste põhjuseid.
Koolituskursuse kava koostamisel on väga oluline arusaamine, et inimesed võtavad informatsiooni vastu ja töötlevad seda erinevalt. Inimesed tajuvad (omandavad) informatsiooni ja sündmusi kahel moel: läbi oma kogemuste uut infot tunnetades ning uut infot läbi mõeldes, seda süstematiseerides ja korrastades. Sellest lähtuvalt saab kindlalt väita, et koolituskursuse läbiviimisel on olulised nii kontseptsioon, mida koolitusfirma esindab, kui ka kursuse läbiviimise metoodika, mida võib lugeda koolitusfirma põhipädevuste hulka.
Kaasaegsed õpetusmetoodikad on väga sarnased selles osas, et teema käsitlemisel tuleks läbida kindlad õppimise etapid, ilma milleta ei ole võimalik arendada uusi oskusi. Teisisõnu – asjadest aru saamiseks piisab raamatu läbilugemisest või loengust, ent oskuste tekkimiseks tuleb kursuse aega kasutada ka harjutamiseks. Sellest kogemusest tulenevalt kujuneb reegel: koolituskursus, mis kestab üks päev, on sobilik õppimiseks vajaliku atmosfääri loomiseks ja on tekitanud piisava janu teadmiste järele. Tegelik õppimine algab alles teisel päeval.
Erinevate õpetamismetoodikatega oleme me kõik kokku puutunud nii alg-, kesk- ja ülikoolis, erinevatel täienduskursustel, loengutel ja konverentsidel. Kui nüüd hetkeks meenutada, milline õpetaja on jätnud meile parimad mälestused ehk millise õpetaja juhendamisel on olnud soov õppida kõige suurem, siis hakkabki selguma, et teatud metoodika on meie jaoks õige.
Eestis tegutsevad koolitusfirmad kasutavad väga erinevaid õpetamise metoodikaid alates oma kogemustel põhinevatest meetoditest kuni teaduslikult põhjendatud metaprogrammideni.
4MAT Systemi metoodika, mis on loodud 1979. aastal Bernice McCarthy poolt, näeb ette iga kursuse ja teema alguses osalejate motiveerimise: miks antud teema on oluline firmale ja osalejatele, miks on vaja midagi tegutsemises muuta. Selleks tuleb esile tõsta osalejate personaalsed kogemused ja siduda osalejad teemaga, mis aitab luua meeldiva töise õhkkonna ja tekitab inimestes soovi õppida. See etapp õpetamises muutub eriti oluliseks, kui osalejad on kursusele saadetud paaripäevase etteteatamisega või siis halvimal juhul vastu nende enda tahtmist. Sellistel juhtudel tuleb konsultandil/treeneril väga suurt vaeva näha, et osalejate vastupanu sulatada, vastasel korral muutub koolituse kasutegur minimaalseks. Niisiis – osalejate motiveerimine juhi poolt enne kursust tõstab oluliselt kursuse kasutegurit!
Kui õige tööõhkkond loodud, on õige aeg süüvida teema sisusse, kus konsultandi/treeneri roll on anda edasi oluline info meetodist või faktidest, mida osaleja pärast kursust peab teadma. Selle osa eesmärgiks on seoste näitamine, selgusele jõudmine, süsteemi loomine, defineerimine, kujundlikkus, klassifitseerimine, võrdlemine, objektiivsus, planeerimine, teoreetiliste mudelite konstrueerimine jne.
Eesmärgiks on, et osalejad pärast kursust infot ka kasutada oskavad, mistõttu tuleb kindlasti harjutada õpitud teadmisi kasutama ja nende abil probleeme lahendama. Selles osas kasutatakse osalejate initsiatiivi ja aktiivsust, lahendatakse näidisülesandeid ja testitakse, kuidas osalejad on teemast aru saanud.
Meetodist arusaamine ehk oskamine avab tavaliselt osalejate loovuse, mis väljendub vabas mõttelennus, kuidas seda erinevates praktilistes olukordades kasutada. Siin on tähtis konsultandi/treeneri suunamisoskus, kuidas uusi oskusi adapteerida osalejate töösituatsioonidesse. Tuleb anda osalejatele võimalus oma teadmisi teistega jagada, et nad saaksid seostada õpitut teiste kontseptsioonidega. Selle osa eesmärgiks on loovuse rõhutamine, piirangute kaotamine, väljakujunenud arusaamade revideerimine, summeerimine, sünteesimine ja ümberhindamine.
Kirjeldatud metoodikat kasutades teemad tõepoolest omandatakse. Antud meetodi miinus on see, et harjutamise peale kulub märkimisväärne ajaressurss, ent siinkohal kehtib hüüdlause less is more ehk teisisõnu vähemate teemade puhul omandate rohkem teadmisi!