Tunnusta oma meeskonda rohkem

Peep Vain
Äripäev 28.01.2002
Hoolimata sellest, et enamik juhte tunnustamise vajalikkusesse usub, ei kiida ega täna nad oma meeskonnaliikmeid piisavalt. Õige asja eest kiitmine on samas hea vahend meeskonna moraali turgutamiseks, suhete parandamiseks ning motivatsiooni tõstmiseks.
Miks juhid oma inimesi piisavalt ei tunnusta?
Põhjuseid on mitmeid. Meid endid ei tunnustata. Me ei tea täpselt, kuidas see käib. Me kardame, et inimesed lähevad kiitusest uhkeks ning ei pinguta enam piisavalt. Kardame, et inimesed ei oska tunnustust väärikalt hinnata. Arvame, et raha ajab asja ära.
Me pole endaga kokku leppinud, milline saavutus täpselt tunnustust väärib. Meil puuduvad algandmed, mille baasil tunnustada. Me kardame, et ebaobjektiivne tunnustus hoopis devalveerib tunnustuse väärtust. Me eeldame, et hea töö on iseenesestmõistetav ning selle eest kiitmine on imal ja nõme. Meil ei ole aega. Me usume, et kuna oleme põhjamaa rahvas, siis meil lihtsalt ei tule kiidusõnad üle huulte.
Vestlused juhtidega on näidanud, et eksisteerib kaks peamist põhjust, miks inimesi piisavalt tihti ei tunnustata. Need on tunnustuse alatähtsustamine ning tunnustussüsteemi puudumine.
Leia pidevalt head
Tunnustamist aitab tähtsustada juhi enda mõttemallide korrastamine. See on tegelikult igaühe enda otsus, kas ta otsib pidevalt vigu või hoopis püüab tabada inimesi õigeid asju hästi ja väga hästi tegemas. Kuigi see on pealtnäha lihtne, pole omadust head märgata endas lihtne tekitada.
Abiks on siin tõdemus, et enamik inimesi vajab tunnustust ja et õige asja eest kiitmisel ning tänamisel on tohutu positiivne jõud. Seda nii motivatsiooni kui ka lojaalsuse suurendamisel.
Tunnusta süsteemselt
Kui jätta tunnustamine spontaanseks, siis läheb see tihti meelest ära. Kui ei ole teada, mille eest täpselt tunnustada, kipume tihti seda “igaks juhuks” tagasi hoidma. Millest koosneb tunnustussüsteem? Esiteks, inimeste informeerimisest selle kohta, milline saavutus on tunnustust väärt. Teiseks, inimeste kaasamisest tunnustamissüsteemi loomisesse ning neile selle “mahamüümisest”. Kolmandaks, õigete tunnustusvahendite valikust. Neljandaks, tunnustamise õige sageduse paikapanemisest ning selle raudsest järgimisest.
Millised vahendeid tunnustamiseks kasutada?
Selleks, et töötav tunnustussüsteem üles ehitada, on vaja teada, milline on erinevate tunnustusvahendite mõju nii saajale kui ka andjale.
Raha peamiseks eeliseks on see, et teda on lihtne anda ning saajal on rahale alati lihtne rakendust leida. Raha kui tunnustusvahendi peamine puudus on tema lühike mõju. Et rahalised preemiad jätkuvalt sügavat mõju avaldaks, peavad summad ajaga suurenema. Raha on üks kallimaid inimeste tunnustamise viise.
Asjad (kodumasinad, kellad jne) on tunnustusvahendina mõneti sarnased rahaga. Nende peamine eelis võrreldes rahaga seisneb kestvuses. Pluss on ka praktilisus, miinus aga väärtuse kahanemine ajaga.
Reisid on kolmas materiaalse tunnustamise vorm, mida sageli kasutatakse. Reisile saatmise eeliseks on saadav emotsionaalne laeng ning positiivsed mälestused. Miinusteks võivad olla pealesurutud reisiseltskond ning kohapeal kulutamiseks mõeldud raha vähesusest tulenev stress.
Diplomid ja medalid – kuigi turuväärtus tavamõistes puudub, kannavad nad saaja jaoks seda sügavamat väärtust, kuna meenutavad saavutusi ja võite. Nende väärtus ei vähene ajaga, pigem kasvab ning tõstab ka omaniku väärtust. Negatiivseks jooneks on see, et inimesed ei oska saadud diplomit, medalit, karikat iseenesest väärtustada. Et see juhtuks, peab juht tööd tegema ning inimestele idee maha müüma, see aga võtab aega. Samuti on keeruline mittemateriaalse väärtusega auhinna loomisprotsess.
Tänu ja kiitust vajab iga inimene, see on tõsiasi. Kiitmine rahuldab inimese tähelepanuvajadust ning samuti ka õiglustunnet (tema tööd märgatakse). Kiitmine on väärtusetu, kui kiitja vastu puudub usaldus. Kui kiitmine ei tule südamest ja toimub sellepärast, et lihtsalt nii on vaja, on see kergesti läbinähtav ja negatiivse mõjuga.
Ei ole olemas õiget ega vale tunnustamismehhanismi. Selge on see, et tuleb luua mingid universaalsed põhimõtted, mille alusel tublisid meeskonnaliikmeid tunnustatakse. Samas tuleb inimestele ning nende saavutustele läheneda individuaalselt. Inimesi, eriti tublimaid, tuleb tunnustada nende vahenditega, mida just nemad eelkõige hindavad. Samas saame ajapikku inimesi “õpetada” hindama neid tunnustusvorme, mida me ise kõige sobilikumaks peame. Seega, tahtes inimesi tunnustada, kasuta eri aegadel ning olukordades just selliseid vahendeid, mis annavad sel hetkel sinu arvates parima tulemuse. Ehk mis kõige adekvaatsemalt inimestele tehtu eest kiitust avaldavad ning mis neid kõige rohkem edaspidi pingutama motiveerivad.
Praktikute kommentaarid: tunnustada saab mitmel viisil
Tiina DruiASi Olympic Casino Group personalijuht
Vaid parim on piisavalt hea. Olympiclased järgivad põhimõtet, et saavutatuga ei tohi kunagi rahul olla – alati peab püüdlema täiuslikkuse poole. Olympic Casinos peetakse parimaks ja püsivaimaks motivatsiooniallikas inimese soovi olla homme parem, targem, tervem, tugevam, edukam, inimlikum, tunnustatum ja rikkam kui täna.
Need, kes aasta jooksul edukad olnud, pälvivad aasta lõpul ka firma tunnustuse. Igast osakonnast valitakse inimene, kes on kogu meeskonnale oma positiivse suhtumisega kõige rohkem mõju avaldanud ja aastalõpupeol osakondade juhid autasustavad valituid. Autasuks on korralikult raamitud Olympic Casino aukiri ja sobiv Olympic Casino meene. Oluline on see, et iga juht toob ka välja põhjused, miks just see inimene tunnustuse pälvis. Üritus meenutab pisut Oscari-galat.
Oleme analoogilist autasustamist praktiseerinud viimasel kolmel aastal ja kavatseme seda jätkata ka edaspidi. Avalik esile tõstmine mõjub inimestele igati hästi!
Heikki Põhi, ASi Leibur marketingidirektor
Kolleegide tunnustamise süsteemi loomine on sama raske kui motiveeriva palgasüsteemi väljamõtlemine. Arvan, et kõigile meeltmööda mudelid (ideaalvariandid) jäävad vist igavesti tegemata. Kas olete näiteks kuulnud absoluutselt rahulolevast müügiesindajast... Juhtidel on üsna probleemne kirjutada müügipiirkonna, klientide, logistika, tooteportfelli ja iga töötaja töövõime erinevused kogu meeskonda ühendavasse tulemussüsteemi. Samas on kõige rumalam jätta hea tulemuse tegija üldse tunnustuseta. See on pigem demotiveeriv, firma arengut pärssiv.
Leiburi uus ettevõtmine on Aasta Nosija selgitamine ja auhindamine. Kuna 2001 tulemused kokku võtnud Nosija gala on just toimunud, siis on muljed väga värsked. Auhindu anti parimatele eesmärgitäitjatele, võistluste võitjatele, kliendisõbrale – mitmete mõõdetavate tulemuste eest. Erinevaid auhindu said kohalviibinud nominendid ka valitavates kategooriates. Nii said autasu parim Naisnosija, Meesnosija, Noor Nosija. Ja nii kuis mujal maailmas andsime meiegi välja näiteks Nohiku auhinna. Seegi tähendab meeskonnale midagi!