Uuendusmeeskonna edu eeldus on meeskonnaliikmete potentsiaali arvestav rollide jaotus

Mati Sööt
Äripäev 28.04.2003
Ainult kolmandik ettevõtteis loodud uuendusmeeskondadest saavutab enamiku püstitatud eesmärkidest ning tervelt 38% neist meeskondadest ei täida ühtegi neile pandud eesmärki.
Uurimine on kinnitanud, et erinevate inimeste käitumine uuendusprotsessis ja rühmatöös on erinev. Teistega koos mingi konkreetse eesmärgi nimel töötades kujuneb inimeste mõtlemis- ja käitumiseelistustest teatud käitumisviis.
Meeskondade edu või ebaedu sõltub sellest kui palju erinevaid mõtlemis- ja käitumisviise meeskonnas on esindatud ja kuidas on ära kasutatud iga meeskonnaliikme loomupärane potentsiaal.
Rohkem kui kahekümne aasta jooksul tehtud vaatluste ja uurimistööde põhjal on töötatud välja meeskonna analüüsimetoodika C.A.R.E., mis kirjeldab uuendusprotsessis osalevate meeskonnaliikmete mõtlemis- ja käitumiskalduvusi. Mõistes uuendusprotsessis osalevate inimeste käitumisviise, on võimalik kindlaks määrata meeskonnas olev potentsiaal, jagada teadlikult uuendusprotsessi läbiviimiseks vajalikud rollid ning lõppkokkuvõttes saavutada parem tulemus.
Teadlaste käsitluses (Inscape Publishing Inc. 1995) võib inimeste mõtlemine olla kas kontseptuaalne või normatiivne ning käitumine kas spontaanne või metoodiline.
Kontseptuaalne käitumisviis
Kontseptuaalse käitumisviisiga inimestele meeldib pakkuda välja uusi ideid. Kui neile räägitakse probleemidest või võimalustest, oskavad nad näha alternatiive ja kaaluda erinevaid kontseptsioone. Kontseptuaalse käitumisviisiga inimesed oskavad näha asju laiemas plaanis. Nad eelistavad suunata oma tegevuse tulevikule; arendada teooriaid, põhimõtteid ja ideid; leida alternatiive.
Spontaanne käitumisviis
Neil on kalduvus liikuda kiiresti ühelt teemalt teisele ja pühenduda korraga paljudele asjadele, olles mõnikord kannatamatu. Spontaanse käitumisviisiga inimesed tahavad austust ja mõjuvõimu. Nad ei pea traditsioonidest kinnipidamist enda jaoks kohustuslikuks ning lasevad end otsustamisel tunnetest mõjutada.
Normatiivne käitumisviis
Normatiivse käitumisviisiga inimesed tahavad näha ideid tuttavas kontekstis, et tugineda minevikus sarnastes olukordades saadud kogemustele. Nad juhinduvad üldtunnustatud normidest ja ootustest ning tahavad enne tegutsemist teada, millised on tagajärjed. Normatiivse käitumisviisiga inimesed lasevad meelsasti teistel juhtida ning proovivad kohanduda teiste inimestega.
Metoodiline käitumisviis
Metoodilise käitumisviisiga inimesed armastavad korda ja ratsionaalsust. Kui neile tutvustatakse probleemi või võimalust, asuvad nad sellega tegelema sammhaaval, uurides üksikasju ning mõeldes enne tegutsemist kõik aspektid hoolega läbi. Tegeledes peamiselt asjadega, mille õigsust nad saavad tõestada, suudavad nad luua korda ning neile meeldib, kui kõik hästi sujub.
Paljud inimesed ühendavad suhtlemises nii kontseptuaalse, spontaanse, normatiivse kui metoodilise käitumisviisi. Nende käitumisviiside erinevad kombinatsioonid annavad kokku viis meeskonnas esinevat rolli:
Looja – kontseptuaalne mõtlemis- ja spontaanne käitumisviis.
Tugevuseks on probleemide nägemine uues kontekstis, mis võimaldab leida pöördelise tähtsusega lahendusi; liikumine uues suunas; uute võimaluste uurimine riski kaalumata. Kuna aga Loojatele meeldib vaid ideid genereerida, siis võivad nad liikuda ühelt mõttelt teisele, ilma et nad peatuksid ja tagajärgi kaaluksid. Kui nad jäetakse üksi kontseptsioone viimistlema, hakkavad nad lahendama probleemi sees olevaid probleeme ning kaotavad lõppkokkuvõttes sihi silme eest.
Käivitaja – spontaanne/normatiivne käitumisviis.
Tugevuseks on huvitavate ideede või võimaluste äratundmine ning kiire tegutsemine nende elluviimise nimel. Üksi või tugeva kontseptuaalse käitumisviisiga inimesega koos töötades võivad Käivitajad aga tegeleda kontseptsioonidega, mis ei ole korralikult läbi mõeldud, ignoreerides ohumärke ja reaalseid tõkkeid ülesande edukal elluviimisel.
Täiustaja – kontseptuaalne/metoodiline käitumisviis.
Tugevuseks on uute või ainulaadsete ideedega kaasnevate probleemide väljatoomine; ideede täiustamine enne nende ellurakendamist. Kui neil aga lasta kontrollida gruppi või protsessi, võivad Täiustajad juhtida meeskonna ideedele, millega kaasneb väiksem risk ning samas heita kõrvale ideed, millega võib küll kaasneda suurem risk, kuid ka suurem tulu.
Täideviija – normatiivne/metoodiline
Tugevuseks on alustatu lõpuleviimine ning õigesti tegemine. Samas selgete fokuseeritud sihtide või suuniste puudumisel võib Täideviija kaotada eesmärgi silmist ning kasutada mitte kõige sobivamaid strateegiaid.
Ühendaja – võrdselt esindatud kõik käitumisviisid
Ühendaja tugevuseks on meeskonna tööprotsessi juhtimine ja ülesannete andmine ühelt meeskonnaliikmelt teisele. Ühendajad mängivad tähtsat rolli grupi suunamisel eesmärkide täitmisele, eriti kui meeskonnas on tekkinud vastuolud, mis ähvardavad viia liikmete tähelepanu tööülesannetelt mujale. Kui aga Ühendaja roll on meeskonnas konkreetselt määratlemata, võivad tugevamalt oma rolliga seotud inimesed (näiteks Loojad, Käivitajad, Täiustajad või Täideviijad) neid ignoreerida.
Edukas meeskonnas täidetakse kõiki viite rolli ning püütakse maksimaalselt ära kasutada kõigi meeskonnaliikmete tugevaid külgi. Ülesanded määratakse kindlaks ning antakse ühe rolli täitjalt üle teise rolli täitjale, võimaldades igal meeskonnaliikmel keskenduda oma tugevatele külgedele. Tavaliselt antakse ülesanne Loojalt Käivitajale, Käivitajalt Täiustajale, Täiustajalt Täideviijale. Ühendaja hoolitseb selle eest, et protsess toimiks. Piltlikult kujutab uuendamine endast Z-kujulist protsessi, millesse on kaasatud kõik uuendusmeeskonna liikmed.