Läbipõlemist aitab vältida teadlik lõõgastus pärast pingelist tööd

Anneli Salk
Äripäev
22.12.2003
Edukus ei tule üleöö, kuid edukat karjääri võib varjutada läbipõlemine ja sellega kaasnevad tervisehädad.
Ärevushäired segavad päevatööd
Keset pingelist koosolekut tundis Jüri, kuidas äkki jättis süda lööke vahele, keha valdas nõrkustunne, käed hakkasid värisema ja taju muutus häguseks. Paari minuti pärast enesetunne paranes. Sellised nõrkusesööstud hakkas korduma pingelistes tööolukordades. Jüri püüdis seda ette aimata ja ettenägelikult ennast mugavamalt töölaua taha sättida ning varus igaks juhuks klaasi vett. Koosolekuid hakkas ta vältima. Ta tegi kõik endast oleneva, et töökaaslased ei märkas tema ajutist kehva olukorda. Suures mures pöördus ta lõpuks arsti poole ja lasi põhjaliku terviseuuringu teha. Tagasisidena ütles arst, et tema süda on terve ja füüsilised näitajad normis, tervisehädade põhjused on hoopis närvidest tingitud. Jüril olevat tööstressist tingituna ärevushäired. Ärevushäirete raviks tuleb stressifaktorid oma elus miinimumini viia ning elukorraldust muuta. Seda on kerge öelda, kuid raske ellu rakendada.
Tööl konkurentsivõimelisena püsimine nõuab pidevalt enesetäiendamist, head kohanemisvõimet muutustega, enesedistsipliini, tööle pühendumist ja raudseid närve. Närvid hakkavad siis märku andma, kui ei suudeta oma psüühilist tasakaalu säilitada. Üheks tüüpiliseks läbipõlemise märgiks on ärevushäired.
Normaalse ärevuse tundmise eesmärk on tegevuseks vajaliku psüühilise ja füüsilise mobilisatsiooni saavutamine, mis tagab keskmisest parema toimetuleku konkreetses olukorras. Seetõttu on mõningane ärevuse tundmine eduks väga oluline, see annab inimesele jõudu ennast kokku võtta ja teha vastavalt oma võimetele parim sooritus.
Talumatult tugev ärevus aga viitab sellele, et inimese psüühika on tasakaalust väljas ning ärevustunne on nagu sõnumitooja, et viimane aeg on midagi ette võtta.
Unehäired kurnavad vaimu
Mari töötab keskastmejuhina ning aasta lõpus on tööl alati pingeline. Tuleb jälgida, et alluvad tuleksid oma tööülesannetega hästi toime ja juhtkond oleks rahul. Muidu suudaks ta küll tööl valitseva pingega toime tulla, ainult et ta ei saa korralikult välja magada. Sellest tingituna kipub ta olulisi tööasju ära unustama ning mõte on pidevalt hajevil. Õhtuti ei tule und, sõltumata sellest, kui väsinuna ta voodisse läheb, ja hommikul on ta juba enne kellahelinat üleval. Töömõtted keerlevad peas. Hommikuti tunneb ta ennast rampväsinuna. Mari on proovinud kõiki talle teadaolevaid rahvameditsiini võtteid – kuuma vanni enne magamaminekut, rahustavat teed, kindlat päevakava… ometi on unega raskusi. Arsti konsultatsioonil selgus, et tal on tööstress ja sellega seoses tööalased sundmõtted, mis ei lase tema organismil tööreþiimilt puhkusereþiimile ümber lülituda. Arst nentis, et Maril tuleb oma elukorraldust muuta ja stressist tingitud unehäireid ravida.
Tervel inimesel on säilinud normaalne lõõgastumisvõime. Vaimse ülekoormuse korral suudab inimene vastavalt vajadusele tööreþiimilt ümber lülituda puhkereþiimile ja lõõgastuda. Nii suudetakse olla psüühiliselt terve ja töövõimeline pikki aastaid. See on organismi eneseregulatsioon, mis võimaldab inimesel suuri pingeid taluda ja vajaduse korral täisväärtuslikult puhata. Üheks tüüpiliseks läbipõlemise tunnuseks on unehäired.
Mõlema juhtumi puhul inimesed ei osanud oma elu nii planeerida ja õigel ajal tööstressi maandada, et oleks säilinud hea töövõime, ning seetõttu kogesid läbipõlemist.
Psüühiline tervis on väga oluline komponent pikaajalise hea töövõime tagamisel. Seetõttu on oluline kujundada endale selline elustiil, mis annab hea stressitaluvuse ka kõige keerulisemates elus ettetulevates olukordades.
Läbipõlemist on võimalik ennetada, kui osatakse vastavalt oma isiksusetüübile lõõgastuda.
Stressi tekitab närvisüsteemi ülekoormatus informatsioonist ning võimetus ennast vastavalt vajadusele töölt puhkusele ümber lülitada.
Eri tüüpi inimestele sobivad erinevad lõõgastused
Kuna maailma tajutakse läbi informatsiooni vastuvõtukanalite, siis seda teades on efektiivne kasutada endale sobivaid stressi maandamise meetodeid. Nii on võimalik oma psüühilist tervist kõige paremini hoida ja läbipõlemist vältida.
Informatsiooni vastuvõtukanalite järgi saab inimesi jagada kolme tüüpi.
Visuaalid – põhiline informatsioon võetakse vastu nägemismeele abil. Sellele tüübile on oluline kõik see, mida on võimalik näha – pildid, tekstid, vaated.
Visuaalidele mõjub stressi maandamisel hästi:
- vahetada keskkonda ja ümbrust;
- vaadata filme – käia kinos, vaadata televiisorit;
- vaadata kauneid vaateid, inimesi;
- jälgida keskkonda ja sealseid sündmusi;
- tegeleda kaunite kunstidega – maalimine, fotograafia.
Selliste tegevuste abil on kerge lõõgastuda ja ennast ümber lülitada puhkusele.
Näiteks pärast pingelist tööpäeva aitab üks hea film töömõtetest lahti saada ja puhkust nautida.
Audiaalid – põhiline informatsioon võetakse vastu kuulmismee abil. Sellele tüübile on oluline kõik see, mida ta kuuleb – kõned, helid, sisemonoloogid.
Audiaalidele mõjub hästi:
- arutada, läbi rääkida, analüüsida probleeme kaaslastega;
- jutustada teistele oma tegevustest ja elusündmustest;
- kuulata muusikat, musitseerida;
- lugeda;
- rääkida telefoniga, rääkida mobiiliga, lihtsalt rääkida.
Verbaalse tegevuse kaudu on seda tüüpi inimesel kergem pingeid maandada ja lülitada ennast puhkusele.
Näiteks pärast pingelist tööpäeva meeldib neile oma päevasündmustest kaaslasega rääkida, niiviisi vabanevad nad tekkinud emotsionaalsest pingest.
Kinesteetikud – põhiline informatsioon võetakse vastu kehatunnetuse kaudu. Sellele tüübile on oluline tunne, mis tal tekib seoses sündmustega.
Kinesteetikutele mõjub hästi:
- trenn – jõusaal, aeroobika, jooga, tantsimine;
- käia, jalutada, joosta;
- füüsilist tööd teha;
- saunas käia, ujuda;
- massaaž;
- parfüüme nautida.
Kehalise tegevusega on siia tüüpi kuuluvatel inimesel kerge stressi maandada ja uut jõudu koguda.
Näiteks pärast pingelist tööpäeva, eriti kui tööd tehakse kabinetis, meeldib neile tunnike jõusaalis olla, et ennast töömõtetest välja lülitada. Pingetest, mis kogunevad kehasse (eriti turja piirkonda), aitab neil suurepäraselt vabaneda saun.
·
südamekloppimine
·
nõrkustunne, peapööritus
·
käte värisemine, higistamine
·
lihaspinge
·
lämbumistunne
·
hirm, et minestatakse, või surmahirm
·
reageeritakse sündmustele üle, kõrgenenud ärrituvus
·
tunne, et ei suudeta enam toime tulla, teha plaane või jätkata tegutsemist tekkinud olukorras
·
hirm kaotada kontrolli enda üle
·
sõltumata väsimuse määrast õhtul und ei tule
·
katkendlik uni
·
helid äratavad üles ning uuesti on raske uinuda
·
hommikul ärgatakse liiga vara üles, kuigi ollakse veel väsinud
·
hirm, et ei suudeta välja puhata, ning seetõttu ei olda töövõimeline