Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist

Meeskonna koostamisel tuleb lähtuda eesmärgist
Karin Hango
Äripäev 10.05.2004
Meeskonna loomisel tuleb arvestada eesmärki, mille ettevõte või projektgrupp on endale seadnud.
Kindlasti on vajalik ettekujutus eesmärgist ja soovitavalt ka kaugemast visioonist, kuhu pikemas perspektiivis jõuda loodetakse. Oluline on eesmärkide võimalikult täpne kooskõlastamine olulisimate teistega, omanike, tellijatega, et ootustes kindel olla.
Eesmärkidest lähtuvalt on juhil oluline kirjeldada, milliseid töid on vaja teha ning milliseid ressursse nende tegemiseks vaja on: raha, aeg, inimeste pädevus, nõutavad ja soovitavad oskused ning mõtteviisid. Hiljemalt pärast sellist inventuuri tuleb langetada mõned konkreetsemad otsused meeskonna moodustamisega seoses ehk algab tegelik värbamine. Meeskonna looja peaks otsustama, kui palju ja missuguste oskuste ning omadustega inimesi ta vajab ja millisel moel ta neid leida võiks.
Esmalt on mõistlik koostada kõikvõimalike kandidaatide pikk nimekiri ja alles seejärel hakata valima sobivaimaid, kes pädevuse poolest sobivad eesmärkide saavutamiseks või vajaliku töö tegemiseks ning kes on piisavalt motiveeritud just selles meeskonnas vajalikke asju tegema.
Lisaks kandidaatide tööalastele omadustele võiks tähelepanu pöörata ka nende sobivusele meeskonda: kas on piisavalt kiireid tegutsejaid, tähtaegade jälgijaid, ideede genereerijaid, reaalsuse ning kvaliteedi kontrollijaid, innustajaid.
Kui liikmed on valitud, algab meeskonna “rivistamine” ehk ühtse, eesmärgipäraselt tegutsema motiveeritud üksuse kujundamine. Juhi olulisimateks tegevusteks on eesmärkide innustav tutvustamine ja meeskonnaliikmete pühendumise kontroll. Kuna juhil on meeskonna käivitamise ajal palju autoriteeti, on mõistlik tähtsamate kokkulepete sõlmimisega kiirustada. Inimesed vajavad selgust ja turvalisust ning on enamasti nõus täpseid kokkuleppeid sõlmima.
Tean, keda tahan enda ümber näha
·
Kalle Kuuspalu, BRC Eesti tegevjuht:
Kuna ma asun alles sel nädalal uues kollektiivis tööle, siis tahan enne endale asjad selgeks teha, kui meeskonnavalikust räägin. Visioonid, keda ma enda ümber näha tahan, on olemas, kuid ma tahan need enne firma sees läbi rääkida. Uude asja sisseelamisega on tegemist, praegu olen pea ees asjadesse sukeldunud.
Valik lähtub isikuomadustest
·
Andrus Järg, IF Eesti Kindlustuse IT osakonna juht:
Projektimeeskonna moodustamise suurim probleem on leida ühtse meeskonnana töötavad inimesed. Tihti satub projekti inimesi, kes teevad oma tööd ideaalselt, kuid meekonnatööks ei sobi. Sellises olukorras tuleks valida nõrgem spetsialist, kes on aga meeskonnatööks sobivam.
Teine probleem: inimesed on oma tavatööga hõivatud ega jõua projekti ülesandeid täita. Ideaalne oleks, kui inimene määrataks projekti põhikohaga. Projektijuhi enesekehtestamine sõltub eelkõige temast endast ja juhtkonna eelistustest.
·
ettevalmistus
·
eesmärk
·
töö analüüs
·
vajalike ressursside esialgne kalkuleerimine
·
liikmete värbamine ja valik
- nn pika nimekirja koostamine
- kandidaatide valik, sh läbirääkimised
·
meeskonna “rivistamine”, eesmärkide ja tegutsemise põhitingimuste tutvustamine
·
meeskonnatöö käivitamine
- usalduse kujundamine
- ühtsuse suurendamine
- edukustunde tagamine jõukohaste ülesannetega.
Allikas: Karin Hango
Meeskonna moodustamisel lähtutakse sageli inimestest eraldi, mitte sellest,millise meeskonna nad koos suudavad moodustada.
Valede isikute valimine
·
Valitakse vaid sõpru-tuttavaid, kelle võimeid-oskusi tuntakse ning keda usaldatakse. Sellise valiku tulemusena on meeskond ühekülgne ja juhi nägu. Mõningaid omadusi või oskusi võib olla vähevõitu ning omavahelistest pingetest tekkiv lisaenergia (sünergia) võib jääda saavutamata.
·
Valitakse vaid professionaale, ei arvestata koostööst tulenevaid vajadusi ega meeskonnale olulisi psühholoogilisi rolle. Meeskond ei pruugi toimima hakata – võidakse vältida koos tegutsemist. Põhiosa energiast võib minna enese näitamisele ja võimuvõitlusele.
Ebaõige töötajate hulk
·
Värvatakse liiga vähe inimesi ja koormuse suurenedes hakatakse uusi töötajaid ükshaaval juurde võtma, mis iga kord kahjustab juba kujunenud ühtsust ja usaldust.
·
Värvatakse liiga palju inimesi ja need, kelle töökoormus pole piisav, hakkavad harilikult ärevusest ja sisemisest ebakindlusest tingituna kuulujutte rääkima, ebaoluliste asjadega tegelema ja muul moel põhitegevust segama.
·
Usalduse kujundamiseks on vaja soodustada inimeste omavahelist tutvumist ja ootuste täpsustamist, et tagada kokkulepetest kinnipidamine.
·
Meeskonna ühtsust aitavad suurendada ühisüritused, mitmed välised abivahendid (nimesildid, riietus jpm).
·
Oluline on ka see, et erinevate ülesannete ja vajadustega alameeskonnad (nt müüjad ja tootjad) harjuksid omavahel tihedalt suhtlema.
·
Üsna algusest peale on vaja kasvatada meeskonna edukustunnet. Inimestel peaks kujunema arusaam, et just nende kaaslastega koos saavad nad püstitatud ülesannetega hästi hakkama.
Allikas: Karin Hango